Seda vähemalt niivõrd, kui kohv on tehtud araabia kohvipuu (Coffea arabica) ubadest — aga umbes 60 protsenti maailmas joodavast kohvist ongi just araabika.

Vähene mitmekesisus tähendab, et see taimeliik ei ole ebasoodsate olude nagu võib-olla näiteks kliimamuutuse suhtes kuigi vastupidav.

Simone Scalabrin ja Lucile Toniutti Itaaliast Udinest teaduskeskusest IGATech on koos kolleegidega järjeldanud enam kui 700 araabia kohvipuu isendi genoomi.

Nad avastasid, et kõik need genoomid sarnanesid üksteisega enam kui 99,9 protsendi ulatuses.

Juba varem on teada saadud, et araabia kohvipuu genoom on tegelikult kahe teise kohvipuuliigi, kongo kohvipuu (Coffea canephora) ja Coffea eugenoidese genoomi segu. Kuid seni ei olnud teada, kas hübriidistumine põhineb ühelainsal juhtumil või on seda ette tulnud korduvalt.

Erakordselt vähene geenivarieeruvus aga osutab, et araabia kohvipuu on tekkinud üheainsa juhusliku kokkusattumuse tulemusel. Või kui on segunemist ka mitu korda olnud, siis on kõik järglasliinid peale ühe tänaseks ammu hääbunud.

Siit aga järeldub, et kõik tänapäeval kasvatatavad araabia kohvipuud on ühe ühise, umbes kümmme või kakskümmend tuhat aastat tagasi elanud esivanema järglased.

Et võimalikke alternatiivseid geenivariante sel liigil peaaegu ei leidugi, on tal raskete olude korral, olgu selleks siis kahjurite või haiguse epideemia või suuremat sorti kliimamuutus, vähe võimalusi kiiresti kohaneda. Praegu küll õnneks veel araabika kohvi jätkub.

Oma uurimusest kirjutavad Scalabrin, Toniutti ja teised kaasautorid ajakirjas Scientific Reports.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.