Uuringu juhtivautori Potsdami kliimamõjuuuringute instituudi teaduri Abel Chemura sõnul avaldab kliimamuutus Etioopia kohvitööstusele vastakat mõju. Arvutisimulatsioonide järgi võib Etioopias tavalise kohvi kasvatamiseks sobivat maad kuni 2090. aastateni isegi pisitasa juurde tulla.

Selline juurdekasv pole Chemura sõnul aga tingimata parem. Kui kliimamuutust ei ohjeldata, jääb nimelt vähemaks maad, mis sobiks kõrge kvaliteediga eriliste kohvisortide kasvatamiseks. Viimased on kohvigurmaanide seas hinnas oma lillelõhnaliste, puuviljaste ja vürtsikate maitsenüansside poolest. Chemura märgib, et mure ei puuduta siiski vaid kohvisõpru, vaid Etioopia kohaliku põllumajanduse konkurentsivõimet.

Pole maad erilisele kohvile

Teadlasrühm mängis arvutis läbi erinevaid stsenaariume, kus 19 kliimategurit mõjutasid tulevikus viie erineva erilise kohvisordi kasvatust. Tegurite seas olid muu hulgas piirkonna keskmine temperatuur, aastane sademete hulk ja aastaaegade vaheldumine. 

Näiteks tähendab soojem ilm, et kohvipuu viljad ehk niinimetatud kohvikirsid küpsevad kiiremini, kui neis jõuavad valmida kohvioad. See omakorda tähendab, et valmiva kohvi kvaliteet on tavapärasest kehvem. Rohkem vihma aitab samas küll igasugusele kohvikasvatusele kaasa, kuid ei pruugi olla parim kõigi erisortide jaoks.

Ehkki teadlased ennustavad, et viiest erisordist neljale jääb sobivat kasvupinnast tulevikus vähemaks, saavad mõned sordid rängema hoobi kui teised. Näiteks üks maailma vanemaid ja tuntumaid sorte Yirgacheffe, mida kasvatatakse Etioopia edelaosas, võib kõige mustema stsenaariumi järgi kaotada sajandi lõpuks üle 40 protsendi sobivast kasvupinnasest.

Hoop Etioopia majandusele

Nagu öeldud, ei puuduta kliimamuutus pelgalt maailma kohvisõpru, vaid võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi Etioopia majandusele. Uuringu kaasautori Kasseli Ülikooli teaduri Christoph Gornotti sõnul tähendab ühe või ka mitme kohvipiirkonna eristaatuse kadu, et kohalikud väiketalunikud kaotavad oma konkurentsivõimes.

Üleminek tavalistele ja mõrumatele kohvisortidele paiskab Etioopia väiketalunikud ühele pulgale kõigi maailma suurte ja palju tõhusamate kohvitootjatega. Gornotti sõnul võib see riigile saatuslikuks saada, arvestades, et kohvieksport moodustab kogu nende põllumajandusekspordist kolmandiku.

Kõigele vaatamata saab muutusele veel pidurit vajutada. Gornotti sõnul sõltuvad erilised kohvisordid suuresti kohalikest kliima-, koha- ja mullateguritest. Sestap tuleks tema sõnul luua iga sordi kasvupiirkonnale omaette kohanemismeetmed. Gornotti sõnul näitab uus uuring otse, kuidas kliimamuutus mõjutab lõuna pool elavate inimeste majandusi ning ühe maailma armastatuma joogi maitset ja kättesaadvust. 

Uuring ilmus ajakirjas Scientific Reports.