Teadlased leidsid kohvijoomist vähendava geenivariandi ({{commentsTotal}})

Kohv
Kohv Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Paari tuhande inimese geene uurinud teadlased teatavad, et on leidnud geeni, mis näib mõjutavat seda, kui kaua kofeiin kehas püsib ja sellest lähtuvalt ka kohvi joomise sagedust.

''Peame meeles pidama, et enamik inimesi joovad kohvi mitte sellepärast, et see neile tõsiselt meeldib, vaid nad tahavad esmajoones kofeiini saada. Ettevõtted teavad seda väga hästi. Isegi kui leidub snoobe, kelle jaoks on oluline ka maitse, on nad vähemuses,'' mõtiskles Nicola Pirastu, Edinburghi ülikooli teadur ja vastilmunud uurimuse juhtivautor. Mida kiiremini keha kofeiini lagundab, seda kiiremini teoreetiliselt uut doosi tarvis läheb. Seega on Pirastu hinnangul suurepärase näitega, kuidas geenid otseselt käitumist mõjutavad.

Ajakirjas Scientific Reports kirjeldatav geen jäi sõelale enam kui tuhande Itaalia külaelanikku uurimisel, kes on olnud aastaid muust maailmast suhteliselt isoleeritud. ''Sarnane elukeskkond ja inimeste geneetiline sarnasus võimaldas meil saada tugeva signaali ka võrdlemisi väikese valimiga. Inimesed, kelle geenis PDSS2 leidus kindel mutatsioon, jõid kohvi päevas keskmiselt tassi võrra vähem,'' sõnas Pirastu.

Geenivariandi mõju kinnitati enam kui 1700 hollandlast hõlmanud katserühmas. Seal oli aga efekt, mille võib kirjutada näiteks erinevate joogieelistuse arvele. Kui itaallased joovad tavaliselt espressot või mokat, siis Hollandis eelistatakse filtri- või kannukohvi.

Teadlane nentis, et hetkel pole veel täiesti kindel, millise bioloogilise raja kaudu geenimutatsioon kohvi tarbimist mõjutab. ''PDSS2 kodeerib koensüümi Q10, mis mängib rolli väga mitmetes erinevates protsessides, sh energia tootmises ja toimib tugeva antioksüdandina. Kuid antud juhul tundub kõige tõenäolisem seletus, et see pärsib maksas nende geenide avaldumist, mis vastutavad kofeiini lagundavate enüümide tootmise eest,'' selgitas Pirastu.

Varasemates geeniuuringutes on jäänud sõelale kaheksa kohvi joomisega seonduvat geenipiirkonda. Kiiret praktilist rakendust peale üldhuvi rahuldamise teadur ei luba. Tulevikus võiks see aidata saada aga paremat aimu mõnede kohvi üllatavate kõrvalmõjude osas.

''Näiteks vähendab kohv südame ja verekoonkonna haigustesse, Parkinsoni tõppe ja teatavatesse vähivormidesse haigestumise riski. Kohvilembust mõjutavad geenid pakuvad meile potentsiaalselt uut nurka, mille alt neile läheneda,'' märkis Pirastu. Samuti lagundavad mitmed kofeiini lagundavad ensüümid ka kindlaid ravimeid, misläbi võiks see aidata muuta personaliseeritumaks patsientide ravi.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: