Jamie Foster Inglismaalt Portsmouthi Ülikoolist, Christopher Hendon Ameerika Ühendriikidest Oregoni Ülikoolist ja nende kolleegid on uurinud matemaatilise mudeli peal, mis täpselt espressomasinas toimub.

Kui enamasti soovitatakse espressokohvi tegemiseks kasutada päris peeneks jahvatatud kohvipuru, siis mudel näitab, et õige pisut jämedamast purust saame kofeiini ja muid kohviaineid kätte paremini.

Tõsi on see, et mida peenemaks jahvatatud on puru, seda suuremaks on kasvanud puruterakeste summaarne pind, millega purust läbi pressitav kuum vesi võiks kokku puutuda — ja mida suurem pind, seda rohkem aineid vette jõuab.

Aga mudelist ilmneb, et väga peenes purus võivad puruterakesed kohati nii tihedalt kokku kiiluda, et moodustuvad klombid, millest vesi enam kergesti läbi ei pääse, ja kohv jääb selle võrra lahjemaks.

Soovitava kangusega kohvi saamiseks kulub meil siis natuke jämedama puru puhul vähem ube. Ja nii ei ole see ainult teoorias, vaid ka praktikas.

Foster, Hendon ja kaaslased proovisid mudeliga saadud tulemusi järele koostöös ühe Oregoni osariigi Eugene'i linna kohvikuga. Kui kohvikus hakati espressolonkse tegema 20 grammi peenema puru asemel 15 grammi natuke jämedama puruga, siis säästeti kuu ajaga ühtekokku 3600 dollarit.

Teadlased kirjutavad ajakirjas Matter, et kogu Ühendriikide kohvikud võiksid sel moel kokku hoida üle miljardi dollari aastas.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.