Kliimamuutus parandas Prantsuse veinide kvaliteeti ({{commentsTotal}})

Viinamarjad
Viinamarjad Autor/allikas: E. M. Wolkovich

Viinamarjade valmimisaja ja õhutemperatuuri vahelisi seoseid uurinud teadlased nendivad, et kliimamuutuste tõttu on Prantsuse veinide keskmine kvaliteet parem kui viimase 400 aasta jooksul. Kuldaeg võib aga temperatuuritõusu jätkudes lõppeda juba paari aastakümne pärast.

''Veinide kvaliteedi ja koristusaja vahel on olnud traditsiooniliselt väga tugev seos. Mida varem seda tehakse, seda kõrgemalt veini tavaliselt hinnatakse. Tüüpiliselt on varajane koristusaeg nõudnud aga põuda. Mida kuivem on pinnas, seda vähem vett sellest aurub ja seda kõrgem on pinnase temperatuur, misläbi küpsevad ka marjad kiiremini,'' selgitas uurimuse kaasautor Benjamin Cook, NASA kosmoseuuringute keskuse kliimateadlane.

Viimasel paaril kümnendil on aga seos kadunud. Saaki koristatakse keskmiselt kümme päeva varem. Seda isegi aastatel, mil Euroopa või Prantsusmaa põua käes ei vaevle. ''Muidugi nägime ajalukku vaadates sajandite vältel küllaltki suurt muutlikust ja perioode, kui saaki koristati keskmisest hiljem või varem, kuid viimased 30 aastat paistab sellega kohe eriliselt silma. Rohkem kui ükski teine periood viimase nelja sajandi jooksul,'' lisas Cook.

Prantsusmaa keskmine õhutemperatuur on tõusnud 20. sajandi vältel ligikaudu 1,5 °C võrra. Eelnevad analüüsid on näidanud, et iga lisakraadi kohta küpsevad viinamarjad 6–7 päeva võrra kiiremini.

Muutused peegelduvad otseselt kvaliteedinäitajates – need on keskmiselt kõrgemad kui kunagi varem. Kliimamuutustest pole teiste seas puudutamata jäänud ka kuulsad veinipiirkonnad nagu Alsace, Champagne, Burgundia ja Languedoc. Ent nagu tavaks, pole liiga palju head asja enam hea.

''Võib näha viiteid, et läheneme optimaalse kasvuvahemiku ülemisele piirile. Hea näide on 2003. aasta kuumalaine. Saak koristati tavapärasest kuu aega enne, teadaolevalt varem kui kunagi ajaloos. Oleks võinud oodata, et ka vein tuleb seetõttu ülihea, aga see liigitati hoopis keskpäraste sekka,'' märkis kliimateadlane. Kliimaprognooside kohaselt võib aga tulevikus näha taolisi ekstreemseid sündmusi üha sagedamini. Kriitikute poolt eelistatud suhkru ja happe tasakaal saab marjades rikutud.

Viinamarjade kiiremas valmimises on oma roll ka kasvatusmeetodite arengul ja sordieelistuste muutus. Näiteks hävitasid viinapuutäid 1800. aastate lõpus suure osa Prantsusmaa veiniistandustest ja seal kasvanud viinapuudest. ''Ent ükskõik, kuidas sa ka andmeid analüüsid, kliimamuutuste signaal on väga selge,'' rõhutas Cook.

Eelnevates analüüsides on muu hulgas hoiatatud, et järgnevatel kümnenditel ei saa kasvatada enam näiteks Burgundias Pinot Noir viinamarju. Bordeaux' piirkonnas aga Cabernet ja Merlot viinamarju. Mustemate stsenaariumi kohaselt kaotab maailma sajandis keskpaigaks suure osa tänastest veinikasvatuspiirkondadest.

Cook ei usu aga, et veinisõbrad peaksid hakkama juba meelt heitma. ''Ma ei peaks olukorda nii troostituks. Me oleme viinamarju kasvatanud ja neist veini valmistanud juba sajandeid ja meil on küllatki palju kogemusi, kuidas muutuvate oludega toime tulla. Kuid tootjad peavad muutustest teadlikud olema ja sellega plaane tehes arvestama,'' sõnas kliimateadlane.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Climate Change.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: