Vanurid jäävad ilma olulisest igapäevaeluks tarvilikust infost ({{commentsTotal}})

Üha enam levib meie ühiskonnas nähtus, mida teadlased nimetavad „halliks digilõheks“.
Üha enam levib meie ühiskonnas nähtus, mida teadlased nimetavad „halliks digilõheks“. Autor/allikas: freepik.com

Eestis kasvab probleem: eakatel napib digioskusi, mis takistab neil olemast täisväärtuslik kodanik. Tegu on inimestega, kel veel mitu aastakümmet elu eest, kuid kes ei saa hakkama näiteks internetipanga või e-riigi kasutamisega.

On oht, et oskamatuse tõttu jääb neil saamata suur hulk igapäevaeluks vajalikku informatsiooni. Seda nähtust nimetavad teadlased “halliks digilõheks”.

Tallinna ülikooli Eesti demograafia keskuse teaduril Tiiina Tambaumil on oma uuringule tuginedes välja pakkuda ka lahendus.

Tema tehtud eksperimendid näitavad, et eakatele saaksid appi tulla noorukid. “Noorukid peaksid olema üks ühiskonnagrupp, kes võtab vastutuse ja annab panuse selle olukorra lahendamiseks.”

Oluline: õpetaja oleks amatöör

Uuringud näitavad, et vanematele inimestele meeldib uusi digioskusi õppida, kuid nad ei taha tulla selleks kursustele. Eelistatakse mitteformaalset tuge, ehk abi pereliikmetelt, sõpradelt ja kogukonnalt.

Sel põhjusel on täiskasvanute tehnoloogiaõppes oluline roll just mitteprofessionaalsetel juhendajatel. Tiina Tambaumi uuring jälgis, kuidas teismelised amatöör-juhendajad seletasid eakatele interneti kasutamist.

Noortel lasti uuringus ise otsustada, kuidas nad oma vanemale õppijale teema selgeks teevad, mida ja kuidas seletavad või milliseid juhendamistehnikaid kasutavad. Kokku tegi Tiina Tambaum 14 sellist eksperimenti.

Üks eesmärk oli mõõta, mil määral kasutasid noored sellisel loomulikul juhendamisel toestamistehnikat. Toestamine on eelistatud tehnika iseäranis täiskasvanute individuaalõppes, mis tähendab, et juhendaja on küll kohal ja annab suunavaid juhiseid, kuid õppija on see, kes avastab, katsetab ja pakub välja lahendusi. Juhendaja sekkub vaid siis, kui õppija on sattunud väljapoole oma lähima arengu tsooni ehk ilma kõrvalise abita edasi liikumine on muutunud võimatuks.

Inglise keeles nimetatakse toestamist scaffolding’uks, mis tõlkes tähendab tellinguid. Toestav juhendaja paigaldab õppijale ülesliikumiseks tarviliku ja piisava toe ehk nn hõreda tellingu.

Tambaum tõdes, et katses osalenud teismelised juhendajad küll kasutasid mingil määral toestamist, aga seda esines vähe ja ebajärjekindlalt.


Lisalugemist


Valmistame noored ette amatöör-juhendajateks

Uuring kinnitas, et  teismelised on küll potentsiaalne tugi vanemaealistele digioskuste õpetamisel, kuid neile on kõigepealt vaja anda teadmised selle kohta, kuidas seda rolli täita nii, et vanemad inimesed ka tegelikult hakkaksid uusi oskusi kasutama.

„Teismelised peaksid saama uute oskuste jagamiseks ettevalmistuse,“ on Tiina Tambaum veendunud. See aitaks tema hinnangul halli digilõhet ületada.

Tiina Tambaum uuring ilmus artiklina „Teenaged Internet tutors’ use of scaffolding with older learners”.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: