Tahad digilõhet ületada? Räägi teismelistele, kuidas vanemaealisi õpetada ({{commentsTotal}})

Eestis on tugev digioskuste lõhe 40. eluaastast vanemate ja nooremate vahel ning tulevikus hakkab see tekitama senisest veelgi suuremat ebavõrdsust.
Eestis on tugev digioskuste lõhe 40. eluaastast vanemate ja nooremate vahel ning tulevikus hakkab see tekitama senisest veelgi suuremat ebavõrdsust. Autor/allikas: Alan Light / Flickr

Nooremast põlvkonnast on küll vanemaealistele digioskuste õpetamisel kasu, kuid esmalt peaksid nad saama ise uute oskuste jagamiseks ettevalmistuse, selgub Tallinna ülikooli Eesti demograafia keskuse teaduri Tiina Tambaumi teadustööst.

Üha enam levib meie ühiskonnas nähtus, mida teadlased nimetavad "halliks digilõheks". See on olukord, kus vanema elanikkonna täisväärtuslikuks kodanikuks olemist takistavad puudulikud oskused interneti kasutamisel. Infotehnoloogiliste algteadmiste ja oskusteta inimesed seisavad veel kümneid aastaid silmitsi väljakutsetega, mis puudutavad ligipääsemist olulisele informatsioonile või e-teenuste kasutamist.

Noorukid peaksid olema üks ühiskonnagrupp, kes võtavad vastutuse ja annavad panuse selle olukorra lahendamiseks, leiab Tambaum.

Uuringud näitavad, et vanematele inimestele meeldib uusi digioskuseid õppida, kuid nad ei taha tulla selleks kursustele. Eelistatakse mitteformaalset tuge ehk abi pereliikmetelt, sõpradelt ja kogukonnalt. Sel põhjusel on täiskasvanute tehnoloogiaõppes oluline roll just mitteprofessionaalsetel juhendajatel. Tiina Tambaumi uuring jälgis, milliseid juhendamistehnikaid kasutasid teismelised amatöör-juhendajad, et selgitada vanemale õppijale interneti kasutamiseks vajalikke oskusi.

"Noortel juhendajatel lasti uuringus ise otsustada, kuidas nad oma vanemale õppijale teema selgeks teevad, mida ja kuidas seletavad või milliseid juhendamistehnikaid kasutavad," avas Tambaum läbiviidud 14 eksperimendi tausta. Üks uurimiseesmärkidest oli mõõta, mil määral on sellisel loomulikul juhendamisel kasutusel toestamistehnika.

Toestamine on eelistatud tehnika iseäranis täiskasvanute individuaalõppes, mis tähendab, et juhendaja on küll kohal ja annab suunavaid juhiseid, kuid õppija on see, kes avastab, katsetab ja pakub välja lahendusi. Juhendaja sekkub vaid siis, kui õppija on sattunud väljapoole oma lähima arengu tsooni ehk ilma kõrvalise abita edasi liikumine on muutunud võimatuks. Inglise keeles tähistab toestamist sõna scaffolding, mis tõlkes tähendab tellinguid. Toestav juhendaja paigaldab õppijale ülesliikumiseks tarviliku ja piisava toe ehk hõreda tellingu.

Tambaum tõdes, et katses osalenud teismelised juhendajad küll kasutasid mingil määral toestamist, aga seda esines vähe ja ebajärjekindlalt. Uuring kinnitas, et teismelised on küll potentsiaalne tugi vanemaealistele digioskuste õpetamisel, kuid neile on kõigepealt vaja anda teadmised selle kohta, kuidas seda rolli täita nii, et vanemad inimesed ka tegelikult hakkaksid uusi oskusi kasutama. "Teismelised peaksid saama uute oskuste jagamiseks ettevalmistuse," sõnas teadur ja lisas, et see on vajalik halli digilõhe ületamiseks.

Loe lisa Tiina Tambaumi artiklist "Teenaged Internet tutors’ use of scaffolding with older learners" põhjal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: