Saksamaal võib iga liidumaa ise otsustada oma üldharidussüsteemi korralduse üle. Nii on ka võimalik, et eluõiguse saavad koolid, mis rakendavad pealtnäha täiesti ebatavalisi õppemeetodeid. Berliini kesklinna evangeelne kool (ESBC, The Evangelical School Berlin Centre) on üks sellistest.

Kooli õppeainete hulgast leiab matemaatika, inglise ja saksa keele ning ühiskonnauuringud (social studies). Neile lisanduvad veel kaks abstraktsemat kursust nagu vastutus ja väljakutse. Väljakutse kursusel antakse 12–14-aastastele õpilastele 150 eurot, mida nad saavad kasutada ühe seiklusretke planeerimiseks ja läbimiseks. Seiklusretk, mis võetakse ette meeskonnana, on omakorda põhikooli küpsuseksamiks.

Mõni õpilane valib selleks seiklusülesandeks süstaretke, teised valivad talutöö. Anton Oberländer, keda intervjueeris briti ajaleht The Guardian, valis oma sõpradega kestvusmatka Inglismaa lõunarannikul.

Oskused päriselus hakkama saamiseks

Kogu kooli õppemetoodika uuenduslikkus lähtub põhimõttest, et tööturuolukord muutub ning üha enam läheb tarvis iseseisvat probleemilahendus-, planeerimis- ning infotöötlemisoskust.

Kooli õppealajuhataha Margret Rasfeld selgitas, et kool püüab anda õpilastele ka teadmise, kuidas end ise motiveerida ettevõtmise käigus. „Vaadake 3–4-aastaseid – nad on täis enesekindlust. Lapsed sageli ei jõua ära oodata, millal saavad kooli minna. Aga paraku suudab enamik neist koolidest selle motivatsiooni maha tõmmata,“ ütles Rasfeld.

Tema sõnul on ESBC eesmärk aidata lastel õppida toime tulema muutuvate oludega või veel parem – osata muutusi ette näha ja nendega kohaneda. Rasfeld tõstab olulisima komponendina muutustega hakkama saamise juures esile tugevat isiksust, mille arengut see kool toetada püüab.

ESBC-s ei sunni lapsi istuma 45-minutilistes tundides. Pigem peetakse sellist loengulaadset tunnikorraldust teadmiste omandamist pärssivaks. Selle asemel on selles koolis hinnas avastusõpe, kus õpilased omandavad teadmisi iseseisva probleemilahenduse kaudu, mis neis aine vastu huvi tekitab.

Anton Oberländer, näiteks, ei olnud kunagi pidanud kodust eemal kolm nädalat hakkama saama. Koolist saadud ülesanne pani teda aga läbi mõtlema, kuidas ette antud eelarve piires tulla kodust kaugel olles toime, kuidas planeerida oma matka. Ning nagu poiss välja tõi, õppis ta kogu ettevõtmise käigus ta rohkem inglise keelt kui aasate jooksul koolis.

Silmapaistvad tulemused Berliinis

See kool on palju tähelepanu pälvinud nii Saksamaal kui mujal Euroopas, kuna selle kooli õpilased, hoolimata üsna ebatavalisest õppemetoodikast, saavutavad juba pärast üht aastat väga silmapaistvaid õpitulemusi kõigi Berliini põhikoolide hulgas.

ESBC lõpetajate keskmine hinne möödunud aastal oli 2.0, mis Eesti hindamissüsteemis vastaks hindele 4. Veel enam – 40 protsendil õpilastel ei olnud vaja sooritada sisseastumiseksamit keskkooli asumiseks.

Kool alustas 2007. aastal 16 õpilasega. Tänavu õpib koolis 500 last ning järjekord kooli ootenimekirjas on pikk.

Kooli edu silmas pidades on kriitikud märkinud, et nii võib sellest kujuneda rikaste eralõbu. Selle vastu aga räägib fakt, et kooli õppemaks on Saksamaa keskmiste hulgas, õpilaste hulgas on väga palju immigrantide lapsi ning ka neid, kelle kodune keel ei ole saksa keel.

Praegu on Saksamaal 40 kooli, mis kaaluvad ESCB eeskujul õppemetoodikat rakendada. Kool ise on aga välja töötamas selliste koolide tarvis õppematerjale.

ESBC mudel on pannud kriitikuid kahtlema selles, kas neid õppemeetodeid annaks rakendada ka suuremates üldhariduskoolides. See ei tundu väga tõenäoline, sest ka ESBC-l on raskusi taoliste määramatute tingimustega kooli saada õpetajaid ning lisaks oleks väga üldiselt raske mõõta ja võrrelda õpilaste teadmiste taset.