Kehv uni võib viidata kõrgemale Alzheimeri riskile aastaid enne haigust ({{commentsTotal}})

Oluline pole niivõrd une pikkus kui selle kvaliteet.
Oluline pole niivõrd une pikkus kui selle kvaliteet. Autor/allikas: Sanah Suvarna/Unsplash

Hommikul väsinuna ärkamise ning mälu halvenemise vahelist seost on märgatud varemgi. Värske töö annab lootust, et inimeste unekvaliteedi põhjal saab ennustada Alzheimeri tõve tekkimise riski juba aastaid enne väliselt nähtavaid sümptomeid.

Washingtoni Ülikooli teadlaste töö viitab, et haiguse puhul pole oluline mitte niivõrd une kogupikkus, vaid selle üks faasidest – aeglaste lainete uni. Mida lühem oli uurimisaluste süvauni, seda rohkem leidus nende ajus moondunud tau-valku. Just selle ajusse ladestumist on seostatud varem kõrgema tõve tekkimise riskiga.

"Nägime seost ka normaalse või kergelt langenud vaimse võimekusega inimeste seas. Selle põhjal võib olla süvaune lühenemine olla näitaja, mis viitab normaalse seisundi halvenemisele," selgitas uurimuse juhtivautor Brendan Lucey, Washingtoni Ülikooli neuroloogiadotsent. Uuritud 119 inimesest jäi vaimne võimekus eale vastavatesse piiridesse 80 protsendil.

Varasemate aju-uuringute põhja hakkab haigusega seostatav valk amüloid-beeta ladestuma organisse mõnikord juba 20 aastat enne vaimse võimekuse langust. Mõnevõrra hiljem hakkavad tekkima kämbud tau-valkudes. Kuna igaks juhuks aju seisukorra uurimiseks sellesse sondi saatmine on tarbetult ohtlik, võiks ajulainete või -vedeliku uurimine avada võimaluse märgata tõve lähenemisele viitavaid märke seega senisest aastaid varem.

Igaüks iseseisvalt kodus ohumärkide otsimisega hakkama siiski ei saa. "Inimesed, kelle ajus oli ladestunud rohkem tau-valku, magasid tegelikult kauem ja tegid uinakuid ka päeval. Oluline on just aeglaste lainete uni," viitas Lucey.

Unefaas võib olla oluline mitmel põhjusel. Muu hulgas on varasemates uuringutes leitud, et mitte-REM une ajal tõmbuvad ajus neuronite tööd toetavad gliiarakud kokku kuni 60 protsendi võrra. See võimaldab uhtuda hõlpsamalt ajust välja ainevahetusejäägid. Sellega väheneb ka ajus leiduva mürgise amüloid-beeta hulk. Samal ajal saavad valgu mõjul kahjustatud eeskätt need ajupiirkonnad, mis aitavad tagada unekvaliteeti. Teisisõnu on tegu isevõimenduva protsessiga.

Isegi kui värskes töös tehtud tähelepanekuid nähakse ka sõltumatute töörühmade poolt, ei arvanud Lucey, et nende leitud marker asendab praegu kasutatavaid diagnostika meetodeid täielikult. Pigem hakkavad need üksteist täiendama. "Igatahes annab unekvaliteeti hõlpsalt pikema aja jooksul jälgida. Kui kellegi uneharjumused hakkavad järsku muutuma, siis võiks lähemalt uurida, mis nende ajus täpselt toimub.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Translational Medicine.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: