"Kui öelda "tubli tüdruku sündroom", teavad kõik kohe, mis see on, ja neil või kellelgi teisel on see olemas. Kuna see tundub olevat nii levinud, nägin vajadust kirjeldada, kas see on olemas ka iseseisva konstruktina," ütleb kogemusnõustaja ja Tartu Ülikooli psühholoogiatudeng Tiina Üürike. Kuna tubli tüdruku sündroom (TTS) pole diagnoos ega teaduskirjanduses mõistena käibel, otsustas ta oma tudengiuurimuses selle uurimistühimiku täita.

Selleks lõi Üürike kõigepealt tubli tüdruku sündroomi mõõtva küsimustiku ja kontrollis oma uuringuga mõõtevahendi sobivust. Lisaks uuris ta, kuidas on TTS seotud perfektsionismiga. Kokku vastas küsimustikule 366 naist vanuses 19–68 aastat. "Enamik vastajad olid kõrgharitud ja suhtes. Tulemusi saab käsitleda vaid antud valimi piires, mitte kogu Eesti naiskonna ulatuses," möönab ta. Siiski oli valim piisavalt suur, et kinnitada, et TTS on eraldi mustrina olemas.

Tubli tüdruku kuus nägu

Tiina Üürikese uuringu eesmärk oli paremini mõista nn tubli tüdruku sündroomi (TTS) olemust. Kogemusnõustaja selgitas, et tegu on käitumis- ja mõttemustriga, mille korral naine püüab olla väga tubli, meeldiv ja vastata teiste ootustele. Samuti seab naine sel juhul tihti teiste vajadused enda omadest ettepoole, väldib konflikte ja on enda suhtes väga nõudlik. 

"Tulemused viitavad, et tubli tüdruku sündroom on tõepoolest olemas ehk teaduskeeles iseseisev psühholoogiline konstrukt ja seda võiks edasi uurida," toob Üürike välja. Kuna TTS-i pole varem uuritud, pole see kliinilises tähenduses diagnoos, vaid ilmestab mitmest osast koosnevat nähtust.

Täpsemalt näitas Üürikese tehtud faktoranalüüs, et TTS koosneb kuuest osast. Mustri kesktelg näis olevat tingimuslik eneseväärtustamine, mille ümber koonduvad teised tahud. "On hästi tähtis, mida teised arvavad, ja inimene seab ennast teiste järgi. Enda vajadused kipuvad tagaplaanile jääma või ununeb üldse ära, kes mina kogu selle elu keskel olen," selgitab Üürike.

Lisaks iseloomustavad TTS-i ühiskondlikud ootused ja traditsiooniline naiseroll. Selle järgi peaks naine olema alati näiteks viisakas ja vaoshoitud. Käsikäes sooviga ootustele vastata tulevad mängu ka perfektsionism ehk kõrged nõudmised iseendale ja ennastohverdav kohusetunne. "See väljendub kalduvuses ennast ära kurnata ja suutmatuses endale puhkust lubada. Kõik kohustused peavad enne tehtud saama, et tekiks õigus puhata ja endale aega võtta. Lapsed, pere ja töö tulevad enne," kirjeldab Üürike.

TTS-i osade seas tuli välja ka sotsiaalselt soovitav käitumine ehk inglise keeles people-pleasing. Sel juhul püüab inimene olla teistele meele järele ja vältida konflikte. Viimaks iseloomustab TTS-i ka hirm eksida, mis hoiab Üürikese sõnul inimesi elus tagasi. "Kuna kardetakse eksida, ei julgeta elus võimalustest kinni haarata. Jäetakse asju ütlemata või eesmärgid täitmata," osutab ta.

Kõik need tahud olid kogemusnõustaja sõnul tugevalt seotud perfektsionismiga. See viitab, et perfektsionism võib olla üks TTS-i alalhoidvaid tegureid. "Kuna perfektsionismi peetakse isiksusejooneks, võib see olla üks seletus, miks mitmed vastajad kirjeldasid vabades vastustes, et seda mustrit on raske muuta," arutleb Üürike.

Küsimus on tubliduse määras

Tublidus kui selline pole Tiina Üürikese hinnangul halb. "See on ju voorus, mis viib elus edasi ja paneb pingutama. Küsimus on lihtsalt määras," tõdeb ta. Mida kõrgem oli vastaja TTS küsimustiku skoor, seda kõrgemalt hinnati ka n-ö tubli olemise häirivust igapäevaelus. See vihjab Üürikese sõnul, et TTS-iga võivad kaasneda psühholoogilised kannatused: "Probleem tekib siis, kui me üle pingutame või teeme seda ainult teiste nimel, hoides enda osa tagasi ja jättes endale vajaliku välja ütlemata."

Siin näebki kogemusnõustaja kohta edasisteks uuringuteks. Tema tulemustes ilmnes seos, kus iseenda pidev tagaplaanile jätmine võis viia läbipõlemise ja üldise ülepingutamiseni. "Sellel võivad olla ka kliinilised ja tõsisemad tagajärjed tervisele, mis takistavad elus edasijõudmist või enda eesmärkide täitmist. See on hüpotees, mida võiks edasi uurida," osutab ta.

Uurimistöö väärtus seisneb Üürikese sõnul eelkõige selles, et nüüd on olemas esimene teaduslikult läbi mõeldud ja testitud küsimustik, millega tubli tüdruku sündroomi edaspidi paremini uurida. "Oluline on rõhutada, et see sündroom ei ole diagnoos ega kliiniline mõiste, vaid pigem illustreeriv sõna," ütleb ta.

Järgmiste sammudena tuleb küsimustikku kõigepealt valideerida, et veenduda selle täpsuses. See võimaldaks ühtlasi kinnitada, et TTS eristub tõesti teistest lähedastest konstruktidest. Seejärel ootab uurimist TTS-i kliiniline tähtsus: nt seos läbipõlemise, ärevuse ja depressiooniga ning mõju eneseteostusele. "Kasulik oleks uurida TTS-i kujundavaid tegureid, nagu kasvatust, ühiskonda ja isiksust. Veel oleks huvitav teada saada, kas ka meestel võib esineda TTS-ile lähedane nn tubli poisi sündroom," soovitab Üürike.

Kui mõni lugeja sündroomi kirjeldusega samastub, siis üksnes uurimistöö põhjal Üürike talle nõu ei annaks. Kogemusnõustajana näeb ta aga sageli, et kuna sündroom koosneb eri tahkudest, avaldub see inimestel erinevalt. Sestap on inimestele antav nõu erinev. "Päris tihti tuleb tööd teha enda vajaduste teadvustamise ja märkamisega ning piiride seadmisega. Õpitakse, kuidas julgeda üldse "ei" öelda," toob Üürike välja.