Ligi kolmandikku eestlastest vaevavad uneprobleemid ({{commentsTotal}})

Eesti inimene magab ööpäevas kesmiselt rohkem kui seitse ja pool tundi, selgub nutiseadmete unejälgimise rakendusi kasutavate inimeste põhjal. 27 riigi seas, kelle vahel andmeid võrreldi, on see pikim aeg. Ometi vaevab pea kolmandikku eestlastest uneprobleemid, samas on unerohtude väljakirjutamine püsinud viimased aastad samal tasemel.

Ööuneandmed koguti kokku 27 riigi kuuelt miljonilt inimeselt, kes oma nutiseadmetes unejälgimisrakendusi kasutavad. Eestlaste keskmine uneaeg tuli selle uuringu järgi umbes seitse tundi ja 40 minutit, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Näiteks üks minut rohkem kui soomlased, peaaegu tund aega kauem kui jaapanlased. Ja mida tahaks öelda on see, et eestlane läheb magama küll 00.01 ja tõuseb üles 07.39, siis kas meil on tööle suhteliselt lühike maa võrreldes paljude riikidega," rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla pulmonoloog-unearst Erve Sõõru.

Uneprobleeme esineb aga siiski 30 protsendile eestimaalastest. Seejuures rõõmustab Sõõru selle üle, et ravimite väljakirjutamine ei ole suurenenud.

"Kui me võtame uinutite kasutamist digiretsepti alusel, siis vähemalt viimase kahe aasta jooksul on uinutite tarvitamine vähemalt stabiliseerunud ja see ei ole kasvanud. Ma arvan, et ka unemeditsiinil, Eesti unemeditsiinil on siin olnud roll Eestis hea une tervise kujundamisel," ütles Sõõru.

PERH-i psühhiaater Merit Kudeviita kinnitas, et ühekordne või harv uinumise probleem ei ole veel haiguslik.

"Uni on lihtsalt üks sümptom nii kehalistele kui ka psüühilistele haigustele. Kindlasti see vajakski esmatasandil hindamist, kas tegemist on üldse unehäirega või on see sümptom mõnele teisel haigusele," selgitas ta.

Paratamatult vaevavad uneprobleemid just kevadeti inimesi rohkem. Oma panuse sellesse annab ka kellakeeramine järgmisel nädalavahetusel.

Sõõru soovitab inimestel viibida rohkem päevavalguses.

"Me oleme harjunud istuma arvutite taga ja ma arvan, et nii mõnigi meist ei näe õieti seda päevavalgust. Olge kenad, minge õue, melatoniini tase õhtuks tõuseb kiiremini, paremini, unekvaliteet on igal juhul parem. Kehakaaluga maksab alati tegeleda, toitumine, alkoholi tarvitamine samuti üle vaadata," selgitas Sõõru.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: