Selle aasta märtsis avaldatud uuringu kohaselt magavad eestlased päevas keskmiselt 7,5 tundi. Kuna tegu on keskmisega, magavad siiski paljud soovitatud minimaalsest seitsmest tunnist vähem. Seejuures on probleem terav ka kooliõpilaste hulgas.

Varasemate teadustööde alusel kasvatab liiga vähe magamine aga võimalust enneaegselt surra. Muu hulga kasvab infarkti-, südame-veresoonkonna haiguste, metaboolse sündroomi ja ülekaalulisuse risk. Samuti seostub see kõrgema vererõhuga.

Rootsi teadlased eesotsas Torbjörn Åkerstedtiga Stockholmi ülikoolist leidsid, et päevas keskmiselt vähem kui viis tundi maganud alla 65-aastastel surid uurimisperioodi vältel 65 protsenti sagedamini kui 6–7 tundi maganutel. Enam kui 38 000 rootslase terviseandmeid uuriti 13 aasta jooksul. Une puudujääki nädalavahetusel tasa teha üritavad inimesed surid aga sama sageli, kui iga päev 6–7 tundi magada saanud. Seda vähemalt juhul, kuid nad said nädalavahetusel ööpäevas vähemalt kaheksa tundi.

Samal ajal surid aga iga päev 6–7 tundi maganutest neljandiku võrra sagedamini need, kes magasid päevas enam kui kaheksa tundi. Seda tähelepanekut Åkerstedt kolleegidega hetkel hästi selgitada ei oska. Töörühm oletab, et kasvanud unevajadus võib olla märk teistest tervisehädadest.

Seega tasuks perearsti teavitada ka sellest. USA riikliku uneühingu soovituste alusel võiksid 18–25-aastased ja 25–64-aastased selle pärast muret tunda, kui unetundide arv ööpäevas ületab vastavalt 11 ja 10 tundi.

Tõsisema probleemina tõi töörühm välja, et piisavalt said uuringu kohaselt magada vaid enam kui 65-aastased rootslased. Kõige teravam oli une puudujääk aga 30–40-aastaste hulgas. Töö kitsaskohana nentis Åkerstedt, et uurimisaluste uneharjumuste kohta küsiti uuringuperioodi vältel vaid ühe korra.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Sleep Research.