"Kui juba minu jutt õudust tekitas, siis ära jumala pärast Matti uut raamatut loe!" hoiatas mind Walkeri endine doktorant Eti Ben-Simon. Sünnipäevale vahetult järgnenud varahommikule intervjuu ajastamine tundus juba eos halva mõttena. Vestluse lõpuks sain aimdusele kinnitust. Ben-Simoni ja Walkeri värske teadustöö põhjal pidin trotsima terve järgnenud päeva sotsiaalset tõrjutust. Unepuudus paneb inimesed teistest eemale hoidma ja tekitab nakkavat üksildustunnet.

Pool elu une tähtsust uurinud Matthew Walkeri viimaste aastakümnete teadustulemustega maalitav pilt osutus vastavalt hoiatusele veel oluliselt süngemaks. Professor sunnib oma viimases raamatus kahetsema nii teismelisena väljas veedetud öid, õhtu hakul joodud kohvitassi kui ka veiniklaasi käes hoidnud rasedale andmata jäänud hoiatust.

Raamatu tervikuks siduv sõnum võib olla seega mõjus isegi inimesele, kes puutub unepuuduse kahjulikkust käsitlevate teadustöödega kokku päevast päeva. Kõrgenenud diabeedi- ja vähirisk, mälu- ja viljakusprobleemid, depressioon ning aju arenguhäired – need on vaid mõned leht lehe järel lugeja ette rulluvatest unepuuduse tagajärgedest. Kokkukuhjatud tervisehädad põhjendavad päevas kaheksa tundi magamise vajadust paremini kui kunagi varem.

Vähesema une tõttu tekkida võivatele süümepiinadele vaatamata pole "Miks me magame: Une ja unenägude vägi" patroniseeriv. Kainelt esitletud faktid ja aastakümnete pikkusele teadustööle toetuv teos on kirjutatud piisavalt haaravas stiilis, et ei sunni kahtlema isegi Walkeri enesereklaami tõelevastavuses. Väidetavalt magavad professori loengus käivad tudengid semestri lõpuks enda sõnul öö kohta keskmiselt 42 minutit kauem.

"Miks me magame: Une ja unenägude vägi" on seeläbi suurepärane võimalus viia sõnumit une tähtsusest veel laiemate massideni. Ideaalses maailmas kasvab suurenud teadlikkuse mõjul ühiskonna tolerantsus ja inimeste empaatiavõime. Imik ei hakka öösel karjuma kiusu, vaid nende une eripära tõttu. Poole lõunani põõnavad teismelised pole lihtlabaselt laisad. Paindlikud töögraafikud on öökullide tööviljakuse tõstmiseks ja potentsiaali realiseerimiseks hädavajalikud. Rääkimata sellest, et väljapuhanuna on inimesed teaduslikult kinnitatult lahkemad.

Raamatu viimastes peatükkides unekvaliteedi antavad soovitused on erinevalt paljudest tervise edendamise kampaaniatest praktilised ja pragmaatilised. Sellega tasakaalustab Walker oma hootisi spekulatsioone, mida teadus ega ajakirjandus otseselt ei toeta. Kohati flirdib katse kirjeldada terve planeeti kimbutava unepuuduse olulisust fanatismiga. Piltilikult ja otseselt, inimeste väsimus võis olla küll Tšornobõli tuumakatastroofi üks oluline, kuid mitte ainus põhjus.

Ainsa suurema miinuspoolena on "Miks me magame: Une ja unenägude vägi" loetav isegi liiga ladusalt, hoides inimesi üleval ammu pärast keskööd. Tõsi, nagu mainis Walker ise, oma roll võib olla hoopis mõned tunnid varem joodud pooles tassis kohvis ja ajavahestressis.

Täiendavad plusspunktid teenib tõlkija Triin Olveti, teadustoimetaja Jaan Aru ja konsultandi Evelin Raie koostöö. "Miks me magame: Une ja unenägude vägi" ilmub eesti keeles detsembris.

9/10

Matthew Walker
"Miks me magame: Une ja unenägude vägi"
Argo