Miks on nii, et emakeele saame selgeks ilma suurema vaevata, kuid teisi keeli tuleb koolis ja ka hiljem täiskasvanuna õppida aastaid, ja ikka ei pruugi päris selgeks saada?

Teise keele omandamine veidi suurema lapsena või päris täiskasvanuna on pisut teistsugune: me kuuleme õpitavat keelt vähem, tihti vaid kunstlikus keskkonnas ehk keeletunnis. Samuti on tihtipeale teise keele kasutamise võimalusi vähem. 

Kui oleme ühe keele selgeks saanud, siis see mõjutab järgmiste keelte omandamist, ja seda nii positiivses kui ka negatiivses mõttes. Vahel aitavad teadmised emakeelest teise keele õppimisele kaasa, kuid teinekord tekitab keeletarindite ülekanne emakeelest teises keeles vigu. Alateadlikult toetume uut keelt õppides teistele keeltele, mida oskame.

Kuidas siis teise keele õppimist tõhusamaks muuta?

Esiteks, ümbritse end õpitava keelega: kuula raadiot ja muusikat, vaata filme õpitavas keeles. Uuri ajakirjandust ja püüa esmalt pealkirjadest ja siis ka sisust tuttavaid sõnu ja fraase leida.

Raadiot kuulates ei peagi kõigest aru saama, kõigepealt lase oma kõrvadel ja ajul uue keele kõlaga harjuda, seejärel hakkavad ühtlasest sõnamulinast kooruma tuttavad sõnad. Püüa kuulata selle keele kõnelejaid, näiteks ühissõidukis, ja loe läbi kõik sildid, mis teele ette jäävad.

Silte, reklaame ja artikleid lugedes uuri pilte, skeeme ja muud konteksti ning proovi tähendust aimata, abiks on näiteks rahvusvahelised sõnad, mis on paljudes keeltes sarnased.

Otsi võimalusi rääkida. Leia endale keelesõber, kes sinu alles arenevat keelt ja vigu pahaks ei pane. Räägi iseendaga, kommenteerides mõttes iseenda igapäevaseid tegevusi õpitavas keeles, tee õpitavas keeles plaane või pea päevikut.

Teist keelt õppides tuleb mugavustsoonist välja tulla. Kasuta seda, mida juba oskad ning lisa aegamisi uusi sõnu ja fraase, nagu trenni tehes, kus keha, kõrvad, aju, keel ja suu peavad hakkama tegema asju, mida varem pole teinud.