Unepuudus teeb riskialtiks
Tänapäeva kiire elutempo juures kipub meist paljudel unetundidest puudu jääma. Tulemuseks on päevane unisus ja vähenenud keskendumisvõime. Nüüd tuleb välja, et kroonilisel unetusel on veel üks kõrvalmõju, mida võib pidada enamjaolt tänapäeva kontekstis negatiivseks – kõrgenenud riskivalmidus.
Sellisele järeldusele jõudsid Šveitsi teadlased, kes tegid uuringuid 14 meestudengiga vanuses 18–28 aastat. Kui katsetudengid magasid mitu ööd järjest ainult viis tundi, kasvas nende päevane riskialtisus märgatavalt.
Neile pakuti kaks korda päevas võimalust valida, kas saavad väiksema summa raha kindla peale kätte või saavad suurema summa, aga ainult teatava (ühest väiksema) tõenäosusega.
Üks vähese unega öö ei muutnud veel katseisikute riskilembust, kuid mida enam katsenädal edenes, seda enam hakkasid katseisikud riskirohkemaid valikuid tegema. Mitte kõik katseisikud, aga suurem osa, 14st 11. Ja mis veel huvitav: tudengid ise ei hinnanud oma riskialtisust muutunuks. See tähendab, et nad ei pannud oma suuremat riskile mineku kalduvust ise tähele.
Christian Baumann ja ta kolleegid Zürichi Ülikoolist kirjutavad ajakirjas Annals of Neurology, et seda enam on meil kõigil, eriti aga tähtsate majanduslike ja poliitiliste otsuste tegijatel põhjust hoolitseda, et öiseid unetunde oleks piisavalt.
Varasematest uuringutest on ilmnenud, et nooremate täiskasvanute loomulik uneaeg on üheksa tundi, vanematel 7,5 tundi.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa