Unearst: väsinuna autorooli istumine on ohtlik
Magamatus ja unepuudus võib lisaks halvale enesetundele põhjustada ka tööõnnetusi ja eluohtlikke liiklusavariisid. Hea Une Keskuse peaarst Heisl Vaher nentis, et enda lühiajaline ergutamine on pigem meelepettus.
Täpset statistikat unepuudustest põhjustatud õnnetuste on raske leida. Tööinspektsiooni andmete kohaselt saadab selle arvele kanda aastas kümmekond õnnetust. Samas tunnistas mõne aasta eest maanteeameti tehtud uuringus 45 protsenti juhtidest, et on istunud vähese unega või väsinult autorooli.
"Väsinuna autorooli istumine tundub olevat midagi sellist, mis ei vääri nii palju tähelepanu, aga samas osutub täpselt samavõrra ohtlikuks. Õnnetusstatistikat on tõesti raske teha. [...] Küll on mõned aastad tagasi USA-s tehtud uuring välja toonud, et umbes 30 protsenti surmaga lõppenud õnnetustest võiks olla seotud mingisugusega unehäirega," märkis Vaher.
Eelkõige kannatab unepuuduse tõttu tähelepanu ja keskendumisvõime. Just need kaks on aga täpsust ja tähelepanu nõudvate tegevuste sh autojuhtimise juures kõige olulisemad. "Inimese aju ja keha on reguleeritud kellageenide poolt. Kui oleme neid kellageene kuidagi mõjutanud, siis sellisel juhul on meie toimetulekut, keha temperatuuri, janu- ja näljatunnet, päevast aktiivsust reguleeriv hormonaalne mehhanism mõjutatud kindlasti kehvemas suunas," selgitas unearst.
Inimesed võivad üritada küll end ergutada väsinuna valju muusika või n-ö värske õhu hingamisega, kuid selle kasulik mõju on küsitav. "Põhivõti on siin ikka normaalses uneajas," rõhutas Vaher. Täiskasvanud inimestel loetakse päevas piisavaks seitset unetundi. Samas esineb suuri individuaalseid erinevusi. Kui inimene ärkab äratuskella peale, mitte iseseisvalt, võib olla ta saanud magada liiga vähe.
Unearst tunnistas, et pikemaajalise, aastaid kestnud unehäire puhul võib olla inimesel endal raske probleemi märgata. "Tekib selline kriitikameele langus. Sellisel juhul on oluline, et meie kaaslased, pereliikmed oskaksid sellele tähelepanu pöörata, kui kõrvalt vaadates tundub, et roolis olles justkui tähelepanu hajub," laiendas Vaher.
Ent mööda ei saa vaadata ka üksikinimestest sõltumatutest teguritest. "Üks asi, mis tekitab siin ägedat unepuudust-unevõlga, on varsti eelseisev kellakeeramine. Meie (unearstide) seltsi poolne ettepanek on tegelikult minna vööndiajale lähedasse või siis sellesse ajatsooni juba käesolevas märtsis," laiendas Vaher. Kes sammu kasulikusse ei usu, võib küsida oma või mõne tuttava teismeeas lapse arvamust.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa