Nädalavahetusel unevõla leevendamine on lootusetu üritus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kauem magamisel võivad olla uurimuse põhjal isegi kahjulikud kõrvalmõjud.
Kauem magamisel võivad olla uurimuse põhjal isegi kahjulikud kõrvalmõjud. Autor/allikas: Simon Matzinger/Unsplash

Nädalavahetusel kauem magamisest jääb nädalaga tekkiva unepuudusega seotud tervisehädade ennetamiseks vajaka, vihjab noorte täiskasvanutega tehtud lühiajaline uuring.

"Seda teinud inimeste tundlikkus insuliini suhtes oli kohati isegi kehvem kui neil, kes said pidevalt vähem magada. See tuli meile endalegi üllatusena ja ilmestab hästi, et vähemalt ainevahetusprobleemide ära hoidmiseks kauem magamisest ei piisa, kui unepuuduse all kannatatakse pidevalt," selgitas Christopher Depner, uurimuse esimene autor ja Colorado Boulderi Ülikooli integreeritud füsioloogia dotsent ERR Novaatorile.

Tehtud katsetes lasti 14 noorel täiskasvanul magada üheksal päeval järjest viis tundi, kaheksal katsealusel üheksa tundi. Veel 14 uurimisalust magasid tööpäevadel viis tundi ja kahel järgneval päeval nii palju, kui nad ise tahtsid.

Keskmiselt oli nende uni ainult 66 minuti võrra pikem. Mehed magasid erinevalt naistest kauem igal nädalavahetuse päeval. "See vihjab, et naisi mõjutab unepuudujääk rohkem, kuid seda tuleb täpsemalt uurida," märkis dotsent.

Igal juhul ei piisanud sellest mõlemal juhul unepuudusega seotud stressi leevendamiseks. Katsealused sõid piisavalt magada saanud täiskasvanutest rohkem suupisteid ja nende kehakaal tõusis keskmiselt veidi rohkem kui kilogrammi.

Pärast sööki normaalse veresuhkrutase taastamiseks läks tarvis ka rohkem insuliini. Kui pidevalt vähem magada saanud insuliinitundlikkus vähenes üheksa päevaga keskmiselt 13 protsendi võrra, siis unevõlga tasa teha üritanute hulgas jäi see 9–27 protsendi vahele. "See on tervete inimestega alustades võrreldav juba eeldiabeedi tekkimisega," viitas Depner.

Liiga vähe magades põletab keha rohkem kaloreid. Pikaalisem unevõlg häirib aga kehas isuhormoonide tasakaalu. Täiskõhutunnet tekitava leptiini tase langeb, isutõstva greliini tase aga tõuseb. "Pikas plaanis võib magamatus tõsta diabeedi ja ülekaalulisuse riski seega isegi juhul, kui inimesed üritavad ennast aeg-ajalt välja magada," lisas dotsent.

Lisaks pani töörühm uurimisaluste melatoniinitaset jälgides tähele, et nädalavahetusel kauem maganud inimeste ööpäevarütmid muutusid teistest rohkem. Laborist väljaspool tähendab see, et inimesed saaksid magada tööpäevadel veelgi vähem. Nihkes kehakellaga on uinumine raskem.

Möödunud aastal ilmunud peaaegu 40 000 inimest hõlmanud epidemioloogilise uuringu põhjal pole nädalavahetusel kauem magamine vähemalt otseselt kahjulik. Seda teinud inimesed surid sama sageli, kui seda mitte teinud uuritavad. Pidev une puudujääk seostus muu hulgas kõrgema südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumise riski ja kõrgema üldsuremusega.

"Me ei saa samas ka öelda, et nädalavahetusel kauem magamisest pole üldse kasu, sest keskendusime vaid ainevahetusele. Mõned uuringud on näiteks viidanud, et vaimne sooritusvõime paraneb isegi lühiajalise uinaku järel. Igatahes on võit lühiajalin," sõnas Depner. Parem on aga vajaduse tekkimist üleüldse ennetada.

"Kehale on kõige parem regulaarsel ajal magamaminek ja korralikult välja puhkamine igal päeval. Me ei saa selles osas tulevikult võlgu võtta," lisas dotsent.

Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: