Päevas on loetud arv tunde. Sõltumata sellest, kui vana või vaene on inimene, jagub neid kõigile võrdselt. Einestamise lõpetanud klienti ja nõutut kelnerit kujutava vana karikatuuri allkirjaks oli sööja osutus, et tal pole küll raha, aga kuna aeg on raha, siis on tal piisavalt aega. Ilmselt oli klient ajast ees. Isegi kui pakutu kelnerile ei sobinud, käib täna võitlus just nimelt aja pärast.

Päeva loetud tundidest on osa juba reserveeritud. Heal juhul pühendatakse neist magamisele kolmandik. Teist sama palju kulub tööle või õppimisele ja siis olevat inimestel "vaba aeg". Infoajastul muutus likviidseks kaubaks just viimane ehk seda sai vahetada raha vastu. Populaarne meetod oli infovahendite abil töö endaga kaasa võtmine. See vähendas traditsioonilistele tundidele koondunud töist intensiivsust, hägustades samal ajal piire töiseks peetava ja mainitud vaba aja vahel.

Tööl oli lihtne hiilida telefoni kaudu sõprade vestlusringi, ronida sülle telekavaatamise ajal ja soovida inimesele viimasena head und, jäädes tihti ringi hiilima ka unenägudes. Protsessil oli teatud ettevõtlusvormidele huvitav mõju.

Muutus aitas kaasa online-kaubanduse võidukäigule ja traditsiooniliste poodide hääbumisele. Neid viimaseid sai külastada vaid mainitud vabal ajal, enne või pärast tööd. Kuna infotehnoloogia suurendas töö aega ja summaarset hulka, ei pannud tööandja vähemalt esialgu tähele, et sama tehnoloogia võimaldas sooritada kasvava osa poodlemisest töö ajal, muude tegevuste vaheliste episoodidena.

Samasse ruumi tungisid peagi reklaamiandjad, kelle jaoks oli pidevalt kaasaskantava ja silmadega jälgitav ekraan parem kui ajaleheservas, tänavanurgal või isegi telekas näidatavad kaubanduslikud teadaanded. Loomuliku arenguna hõivas koos mobiilsuse kasvuga reklaamiäri endale kogu ärkvel oldud aja, kombineerudes lugematute teenustega.

Nende näiliselt tasuta loomus suurendas vaid klientide täitmatust uue sisu järele. Aja reaalse rahalise väärtuse kasvule viitas tendents, milles vähenes reklaamide vahel selle materjali osa, millest oli lõppkasutaja tegelikult huvitatud. Teda huvitas meelelahutusliku sisuga meedia, mitte reklaam.

Sündimas oli konflikt, milles konkureeris sisu müüja reklaami müüjaga. Hoolimata sellest, et osa sisu tootmisest maksti kinni reklaamiga. Paljudel juhtudel ongi see domineeriv sisu rahastamise meede. Pidades silmas arvukaid Youtube'i vlogijaid, takistas taoline rahastamise mudel hea sisu arendamist. Pealegi oli reklaam ju segavaks teguriks sisu tarbimisele.

DVD-plaatidel filmide rentimisest alguse saanud Netflix oli taolise äri esindaja. Selle asemel, et vaadata filme etteantud ajal ja reklaamipudruga segatud teleformaadis, pakkus firma filmivaatamist kliendile sobival ajal ja ilma liigsete reklaamideta. Netflix tabas õiget hetke siirdumaks filmide pakkumisega online-maailma ning neil õnnestus tagasi võita osa inimeste vabast ajast. Kliendid maksid filmi vaatamise eest. Kasumi maksimaalselt enda juures hoidmiseks asus tootma Netflix peagi ise filme ja seriaale.

Mugav filmivaatamine mõjutas tasahilju inimeste harjumusi. Uueks normiks hakkas kujunema parema sünonüümi puudumisel midagi rakkevaatamise-laadset, milles vaadatakse ühe korraga mõnd seriaali ühte jutti tundide kaupa. Juhtunu huvitava kõrvalefektina hakati rääkima Netflixi võidust seni kättesaamatuks jäänud ajaressursi üle.

Nimelt suutis Netflix konkureerida uneajaga. Silm punnis mõnd seriaali vaadates trumbatakse unevajadust. Netflix muutis osa uneajast rahaks. Nad ei ole ainukesed. Neflixi juhtkond teatas aktsionäridele saadetud kirjas konkreetselt nime ära mainides uue ohuna online-arvutimängu Fortnight.

Näete, võistlus ei käi enam reklaami näitamise nimel, vaid sisu kvaliteedi pärast. Reklaamid rõõmustavad väheseid kliente, enamus vajab meeli erutavat sisu. Netflixi viimase kvartali käive jäi allapoole lubatut ja süüdlaseks on populaarne arvutimäng. Igal juhul mitte inimeste uni.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".