Youtube'i jäneseurg paljastab inimeste manipuleeritavuse
Uus-Meremaal toimunud massitulistamine sunnib taaskord küsima, kas videote mõjul äärmuslike vaadete omandamises on süüdi meediasisu tarbijad või seda pakkuvate keskkondade haldajad, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Aianurgas põõsa all oli maa sees auk, mis viis tunnelisse. See oli jäneseurg. Nii võiks kirjeldada Youtube'i. Igavast ja kõikjal laiuvast murust väheke tavapäratum avaus viib uudistaja teistsugusesse maailma. Kui Alice sattus uurima sarnast jäneseurgu, leidis tema elus aset pöördumatu muutus.
Tegelikult kahtlustatakse, et Alice nägi kõike unes. Siitki leiab sarnasusi Youtube'iga. Näiteks vaadates dokumentaalfilmi, milles räägivad arstid ja teadlased vaktsiinide kasutamise olulisusest rahva tervisele, jääd turvalises meeleolus tukkuma ja näed unes rõõmsalt heinamaal ringi lippavaid lapsi. Siis sekkub aga unne mingi tume teema. Kostuma hakkavad sõnumid mürgistest vaktsiinidest, millega püüavad arstid lapsi tappa.
Oletame, et me ei tea, kas sa ärkad üles või mitte. Sa ei tea, kas järgnev on uni, aga videokanalis kulgeb endiselt edasi vaktsineerimise teema. Meeltes süveneb temaatika ootamatust suunamuutmisest segadus, sest nüüd juba räägitakse üha innustunumalt teadlastest ja arstidest. kes püüavad vaktsiinidega kogu maailma inimesi tappes rikkaks saada. Loo temaatika polegi oluline. See võib alata millest iganes, kasvõi rahutuvidest või laste lõbusatest multikatest.
Youtube'i videomaterjali ettemängimisel on vaikimisi sisse lülitatud automaatselt järgmise kinoseansi käivitamine. Väidetavalt teab tehisintellekti tark, õpetatud või vähemalt selliseks peetud süsteem sinu vaatamiseelistusi, Nii võibki juhtuda, et väsimus kannab koos hüpnotiseeriva filmivooga sinu teadvuse unede maale, taustal saatmas sind tehisintellekti turvatud infovoog.
Midagi on selles pildis valesti või puudu. Youtube'i peetakse alanud sajandi kõige võimsamaks inimeste radikaliseerimise tööriistaks. Filmikanali sisu abil muudetakse vagurad usklikud terroristideks. Kultuuri armastavad inimesed moonduvad kultuurivihkajateks, kui kultuuriilming osutub kellegi teise omaks, Oisikesed lapsed loobuvad karupoeg Puhhist, eelistades verejanulistest zombidest kaaslaseid. Seni arstisõbralikud väikelaste emmed asuvad vihkama vaktsineerimist pooldavaid pediaatreid ja taimetoitlased teisenevad lihasööjateks, kui vaid saaks hammustada mõnd nende valikus kahtlejatest jne.
Massimõrtsukaks radikaliseerunud austraallase Uus-Meremaal toimepandud tapatöö äratas rahumeelsemat ja seni kainust eelistanud Maa elanikke antud teemal korraks peatuma. Võimalust juhtunu selgitamiseks pakuti ka Youtube'i kõrgeimale tootejuhile Neal Mohanile vestluses The New York Timesi ajakirjaniku Kevin Roose'iga.
Youtube'i juhi positsiooni sissejuhatava dialoogi järel küsis ajakirjanik imedemaale sattunud Alice'i loost tuttava jäneseuru metafoori kasutades, miks triivivad vaataja huvidega arvestama pidanud videod üha ekstreemsema sisu suunas. Neal Mohanilt tuli mitu vastust püüdlustest ja plaanidest. Üksi ei tabanud kuigi hästi algupärase küsimuse mõtet.
Ajakirjaniku pinnimise peale sai ta lõpuks vastuse. mille võiks võtta kokku järgnevalt. Kui klient vaatab mõnd videot, kuvatakse talle järgmise võimalusena rida sarnase temaatikaga valikuid. Kuna mõned valivad pakutu ekstreemsemast servast, triivivad järgnevad serveeringud üha rohkem sinnapoole kiiva. Kui kliendid valiksid paremini, jääks probleem olemata.
Öeldu põhjustas ägeda vastukaja. Youtube'i tippjuhtkonna esindaja mõtet võrreldi vähem ja rohkem radikaalsemate analoogiatega. Helgemast valikust leiab osutuse kiirsöögikoha reklaamidele, süüdistades inimesi, kes ei oska valida tervislikuma toidu kasuks. Julmemad paralleelid võrdlesid ettevõtet kooli lähedal narkootikumi kaubitsejaga, süüdistades keelatu ostmises koolilapsi. Pahameel on õigustatud. Samas ei tohiks unustada, et ärritunud inimeste maailma tajumine on samuti kallutatud ja suurema pildi suhtes pimedaks.
Võimalik, et kasumile orienteeritud ettevõte ei taju võimsa teenusega kaasnevat vastutust. Suurema vapustusena võib tabada inimkonda šokk, et inimesed loodavad iseennast liigselt usaldades tegema õigeid valikuid. Samal ajal ei teadvusta nad aga, kui manipuleeritavad nad tegelikult on.
Lõpuks terendab veelgi raskema valikuna küsimus, kas, kui palju ja kuidas hakkavad suured IT-ettevõtted tegema inimeste eest nn õigeid valikuid? Järsku peaks tõesti eeldama, et inimesed vaatavad mööda kehva kauba reklaamidest, narkootikumide müüjatest ja kõigest ülejäänust, mida sünnitab sama inimese nurjatu osa. Kas seda on liiga palju tahta?
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"