Euroopa Liit avaldas juhised eetilise tehisintellekti loomiseks ({{commentsTotal}})

Tehisintellektist on kasu, kuid sellesse tasuks suhtuda siiski teatava ettevaatusega.
Tehisintellektist on kasu, kuid sellesse tasuks suhtuda siiski teatava ettevaatusega. Autor/allikas: Josh Hild/Unsplash

Euroopa Liit loodab vaatamata mujal maailmas ebaõnnestunud sarnastele katsetele luua helge väärtusraamistiku, milles tegutsemisest võidavad nii toodete arendajad kui ka kasutajad, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Euroopa Liidus on alates esmaspäevast kokku lepitud tehisintellektile rakendatavad ühtsed eetilised nõuded. Tegemist on juhistega, mille eesmärk on stimuleerida korrastamise kaudu valdkonna arengut Euroopas. Juhiste mõte pole seega rõhuda keeldudele, vaid motiveerida edasiliikumist positiivse rõhutamise kaudu.

Ilma piiranguteta nõuded poleks aga nõuded. Arvestades peamiselt Hiina ja seejärel USA eduga tehisintellekti vallas ja riskiga, et teistest ettejõudjad haaravad kosmilise superaju abil kõikide ülese võimu, näeb uus kord ette, et Euroopa Liidu kodanike andmeid ei tohi kasutada nende huvide kahjustamiseks.

Vahepalaks sobiva teemaarendusena leiab kaks paralleeli. Esimene on Google'i värske otsus loobuda tehisintellekti arengut nõustava eetikakomisjoni loomisest. Firma ei revideerinud algupärast eesmärki, et arenenud tehnoloogiate loomisel oleks vaja eetikaga arvestada. Juhtumi vahest mõtlemist ergutavaks kurioossumiks osutus teatud eetiliste probleemidega isiku valimine nimatud komisjoni koosseisu, mille peale koostasid tuhanded Google'i töötajad koos mitmete arvamusliidritega avaliku protestikirja. Google otsustas seepeale kogu idee lõpetada.

Loo õpetlikuks moraaliks võib pidada vajadust, et nõu andvad isikud oleksid ka ise piisavalt eetilised. Vastasel juhul võib tekkida illusioon, et eetikaküsimustega tegelev komisjon käitubki eetiliselt. Selles valguses on komisjoni puudumine igati parem lahendus.

Illusioonidesse kustuva usalduse kadumise näide olgu Uus-Meremaa andmekaitse ameti juhi John Edwardsi enesekontrolli kaotamiseni viinud nördimus Facebooki suhtes, kui ta nimetas firmat "moraalselt pankrotistunud patoloogilisteks valetajateks". Pahameele põhjus oli Christchurchi linna jumalakodades toimunud tulistamise video suhteliselt kontrollimatu levik Facebooki keskkonnas vaatamata sellele, et firma sõnade järgi andsid nad endast materjali leviku piiramiseks kõik, kasutades muu hulgas tehisintellekti.

Olnuks see ainuke juhus, võiks pidada John Edwardsit liigse stressi all kannatavaks inimeseks. Samas leiab juba lähiajast analoogseid näiteid, milles ei suutnud teha Facebook midagi Myanmari genotsiidi kirjeldavate filmide ja üleskutsete peatamiseks, enesetapu videode edastamisest hoidumiseks, äärmusradikaalide vihakülvamise peatamiseks ega demokraatlike valimiste vaenuliku mõjutamise takistamiseks.

Ettevõtte tehisintellekt on arendatud infot kogudes ja müües manipuleerima inimeste arvamustega. Emotsionaalse sisuga materjal on sellise äri jaoks tõhusam, kui võrreldada seda järjekordse pildiga mõnest kassipojast. Oma jagu paradoksaalselt põhjustas Edwardsi sõnum ise sedavõrd tugevaid reaktsioone, et mees kustutas säutsu, viidates sõnumi sünnitatud mürgisele ja valeinforikkale infoliiklusele.

Tagasi Euroopa Liidu kavade juurde tulles, loodab seadusandja just selliste Euroopast välja jäävate probleemsete näidete taustal luua helgema väärtusraamistiku, milles tegutsemise tulemusel sünnib win-win olukord nii toodete arendajatele kui ka kasutajatele. Lootused on rajatud inimkesksele tehisintellektile, mida saavad usaldada inimesed, märkis Euroopa Komisjonis ühise digitaalse turu valdkonda kureeriv asepresident Andrus Ansip.

Eetilise tehisintellekti juhis toob esile seitse tahku, millest lisaks majandusploki liikmeskonna kahju vältimisele eeldatakse, et inimene saaks tehisintellekti tegutsemisest aru võimalike vigade avastamiseks ja vältimiseks, aga ka vastutuse ahela kirjeldamiseks. Mõlemad eesmärgid on parajad pähklid. Oluline etapp tehisintellekti tulemuslikkusest rajaneb massiivsele andmete kombinatoorikale, millest on raske aru saada.

Olgu meenutuseks masina AlphaGo käik, mis ajas nii vaatajad kui ka Go-maailmameistri Lee Sedoli paarikümneminutilisse segadusse, kuna see paistis täiesti arutuna. Mängu hilisemas staadiumis oma kaotust aimates hakkas kuvanduma käigus peituv ratsionaalsus lõpuks ka inimesele.

Euroopa Komisjon ei sunni nõudeid peale. vähemalt veel mitte. Strateegia näeb ette juhiste testdaasi, mille jooksul peaks koostöös tehisintellekti arendajatega selguma võimalikud kitsaskohad ja puudused. Vahest sama oluline on pühendada selgete juhiste abil teemasse avalikkust, kelle heaolu ähvardab teadmatuse toidetud passiivsus nende endi tulevikku kujundavas olulises valdkonnas.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Kristjan Port

Allikas: "Portaal"



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: