Euroopa Liidu ülimoraalne tehisintellekt muudab Ränioru närviliseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tehisintellektist on kasu, kuid sellesse tasuks suhtuda siiski teatava ettevaatusega.
Tehisintellektist on kasu, kuid sellesse tasuks suhtuda siiski teatava ettevaatusega. Autor/allikas: Josh Hild/Unsplash

Peagi avaldatav Euroopa Liidu tehisintellekti lahkav visioonidokument tõotab kubiseda erineavtest regulatsioonidest, kuid toob pikas plaanis kasu meile kõigile, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Mitmed USA põllumajanduses lubatud putuka- ja taimemürgid on Euroopas keelatud, mainis hiljutises intervjuus Euroopa Liidu kõrge ametnik. Antud lause on põneval moel seotud Google'i, Apple'i ja Facebooki tippjuhtide ootamatu Brüsseli huviga.

Eelmisel kuul külastas Euroopa Liidu pealinnas tegutsevaid ametnikke Google'i juht Sundar Pitchai. Tänaseni viibib samas linnas seoses asjaajamistega Apple'i asepresident John Giannandrea. Esmaspäeval sõitis kohale Facebooki juht Mark Zuckerberg. Viimase visiit on eriti märgiline, sest veel hiljuti heitis ta kõrvale Ühendkuningriigi parlamendi kutse, et vestelda nendega sotsiaalmeedias toimuva üle.

Maailmas domineerivate IT-firmade juhte ei ajanud Euroopasse siiski põllumajanduses toimuv. Põllumajanduses kasutatavate kemikaalide lubatavuse võrdlus oli mõistukõne, mida kasutas Euroopa Komisjoni asepresident. Margrethe Vestager võrdles võimalikku erisust tehisintellekti puudutavate regulatsioonide osas kahe suure majandusliku föderatsiooni vahel. Vestager vastutab tehisintellekti puudutava poliitika kujundamise eest.

Kolmapäeval peaks tutvustatama avalikkusele Euroopas tehisintellekti käsitlevate poliitikate põhimõtete esimest visioonidokumenti. See peaks sisaldama soovitusi majandusplokis tehisintellekti rakendamise strateegiatest ja andma alanud kümnendiks juhiseid kogu digitaalse valdkonna arengu kujundamiseks.

IT-firmade peastrateegid on kohal, kuna sarnaselt põllumajandustoodete ohutuse ja riskide hindamise geopoliitilistele erisustele tajutakse sarnase fragmneteerumise algust ka tehnoloogia vallas. Võrreldes toiduaineturu isolatsioonipoliitikaga on tehnoloogia vallas analoogsete meetmete tagajärjed ulatuslikud ja sügavad. Hoolimata sellest, et Euroopa Liidu seadused kehtivad ainult siinses õigusruumis, on riigipiire ületavaid teenuseid ja andmete kasutamisega seotud standardeid kujundavatel otsustel globaalne mõju.

Olgu mõju näideteks värske andmekaitse regulatsioon ja mitu kopsakat trahvinõuet näiteks Google'i ja Facebooki vastu. Esimene sai lühikese, paariaastase aja jooksul kolme erineva põhjendusega kokku umbes 8,2 miljardi euroni ulatuvat trahvinõuet. Möödunud aasta lõpus algatati järjekordne uurimine, milles kahtlustatakse, et Google ja Facebook rikuvad siinset andmekaitse regulatsiooni.

Pool aastat varem sattus luubi alla Amazoni ja väikeste edasimüüjate suhe. Iirlastel kästi umbes aasta eest seal peakortereid pidavatelt suurtelt USA IT-firmadelt küsida makse optimeerivate skeemide eest karistamiseks 13 miljardit eurot. Ühesõnaga, Euroopa ei tee mitte ainult kõva häält, vaid oskab ka hammustada.

Tehisintellekti edukat rakendamist peetakse samaaegselt lähima aja suurima potentsiaaliga majandusveduriks ja ühiskonna lõhestajaks, isikuvabaduse kahjustajaks ja tööhõive ohustajaks. Vestager kommenteeris seoses tippjuhtide visiitidega, et kui midagi peetakse ohtlikuks, soovib vastavalt euroopalikule tavale ühiskond seda reguleerida. Eesmärk on kujundada toimuva suhtes kogukondlik turvatunne.

Peagi avalikustatavatest poliitika suunistest oodatakse põhjalikumat seadustega ohjamise käsitlust seoses tervishoiu ja transpordiga. Mõlemas valdkonnas tärkavad uudsed vastutusega seotud väljakutsed sunnivad kiirendatud korras looma uusi seaduseid. Seda nii valdkondades arengu stimuleerimiseks kui ka riskide pidurdamiseks. Kolmanda kuuma teemaploki moodustab oodatavalt nägude tuvastamine ning avalikus ruumis inimestest maha jääva andmetolmu vääristamine, millel võivad olla isikute privaatsust ohustavad tagajärjed.

Paistab, et ajal kui vägevad ja peamiselt USA taustaga IT-firmad konkureerivad suure eduga maailma nutikamate tehisintellektiga tegelevate inseneride palkamisega, võib pidada Euroopa end edukaks regulatsioonide loomise vallas. Hoolimata sellest, et sama tegevuse viljad on olnud aeg-ajalt mõrud ja mänginud rolli isegi Brexiti juures, vaadatakse arenenud demokraatiaga riikides meie andmekaitsekultuurile pigem kui eeskujule.

Sama puudutab puhtamat põllumajandust ja Euroopa maitsvamat toitu. Huvitav, kas tulevikus on meil ka parem tehisintellekt?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: