Hollandlaste võitlus riigialgoritmi vastu kandis vilja ({{contentCtrl.commentsTotal}})

uue ajastu lahingud ei kulge hollandlaste ja hispaanlaste vahel, vaid haarab kodanike koondavate organisatsioonide ja valitsejate rakendatud algoritmide kokkupõrkeid.
uue ajastu lahingud ei kulge hollandlaste ja hispaanlaste vahel, vaid haarab kodanike koondavate organisatsioonide ja valitsejate rakendatud algoritmide kokkupõrkeid. Autor/allikas: Martijn Baudoin/Unsplash

Hollandi kohus otsustas, et maksupettuste ennetamiseks loodud riiklik riskiskoor rikub inimeste eraelu puutumatust. Lahend viitab, et sõda suurandmete väärkasutamise vastu pole veel kaotatud, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Oranje Willem ehk Willem Vaikne organiseeris alamate mässu hispaanlastest valitsejate vastu. Suurema osa 16. sajandist haaranud võitlus kestis 80 aastat ja lõppes Hollandi riigi loomisega. Sellest ajast armastavad hollandlased kanda oranži, iseseisva riigi asutanud kuninga värvi. William oli kalvinistlikku usku ja sõda hispaanlastega oli enam kui territoriaalne võimuvõitlus.

Kalvinsim on protestantlik usuvool, mille arusaamad olid vastuolus hispaanlaste pealesurutud katoliiklusega. Praeguseks on üle 80 protsendi hollandlastest ilmalikud, nad ei käi kirikus ega usu jumala olemasolusse, kuid kalvinistlik mõju kultuurile on säilinud.

Hollandlased on töökad, hindavad kasinust ja otsekohesust. Hollandlastest ühiskond paistab paljude teiste kõrval seisusest või rikkusest sõltumata vähem hierarhiline. See on harmoonilisem, üksteist austavam, distsiplineeritum, tolerantsem ja tõhusam.

Kalvinsim peegeldas sealse rahva olemist, kuid selle vormijaks oli meri, mis ei küsinud, kas uputada talupoja või läänimehe maid. Kõik pidid üheskoos, seisusele vaatamata tulema appi, kui meri murdis läbi mõnest tammist. Kalvinism sobis sellises taustsüsteemis toimetuleku organiseerimiseks paremini kui uhkeldav katoliiklus.

Sestap kohtab Hollandis vähe kardinaid. Õhtul tänaval jalutades võib vaadata, kuidas keegi elab. Kõik võiks elada hästi, aga mitte teiste arvelt. Kes tahab, võib ise vaadata! Sellise mõttelaadiga võib seletada ka riiklikku süsteemi riski indikatsioonide programmi, lühemalt SyRI. Programmi eesmärk oli koguda hollandlaste kohta võimalikult palju teavet, et hinnata siis selle põhjal iga indiviidi paturiski. Peamiselt peeti silmas maksudest kõrvale hiilimist või tugiprogrammide kuritarvitamist.

Ometi otsustas Hollandi kohus, et nii ei tohi teha. Otsuses tõdetase, et kodanike üle valvet pidav süsteem on vastuolus Euroopa inimõiguste konventsiooni kaheksanda artikliga, mis tagab kodanike eraelu puutumatuse. Kohus pööras tähelepanu vajadusele leida uue tehnoloogia kasutamisega kaasnev tasakaal. See on tasakaal ühiskondlike huvide ja kodanike eraelu riive vahel.

Hollandi valitsus ei ole otsusega nõus ja väidab, et neil on programmi rakendamiseks vastuvõetud seadustega loodud alamate eraelule piisav kaitse. Antud väide on aga vastuolus sissejuhatuses kirjeldatud läbipaistvuse ja teineteist austava kuvandiga.

Nimelt viitab kohus, et riik ei ole kodanike nende kohta kogutavatest andmetest ega otsustamisprotsessist informeerinud. Isegi kohtuprotsessi käigus ei suutnud või ei soovinud riiki esindav pool avaldada, mida kogutakse ja kuidas moodustub kellegi kohta saatuslikuks osutuda võiv riskiskoor. Seetõttu puudus kodanikel võimalus nende kohta tehtud otsust vaidlustada.

Õigusliku vaidluse puhul peetakse huvitavaks detailiks, et kohus ei viidanud oma otsuses Euroopa Liidus alates 2018. aasta kevadest kehtivale andmekaitse regulatsioonile. Keelavat otsust võinuks põhjendada sättega, mis kaitseb kodanikke automaatselt sündivate õiguslike tagajärgedega otsuste eest.

Paistab, et keegi ei tea, kas nimetatud säte keelab masina algoritmile rajatud otsuse kasutamise ka juhtudel, kui protsessi mõnda etappi on kaasatud inimesest järelevaataja. Igatahes väitis Hollandi valitsus, et nende loodud riski hindamise süsteem ei käivita automaatselt ühtegi õiguslikku sammu ega uurimist. Paistab, et antud tõotusest kohtu veenmiseks siiski ei piisanud.

Omaette pahameelt põhjustas informatsioon süsteemi rakendamisest nn probleemsetes naabruskondades, mille tõttu hakati nimetama siin-seal kogu tegevuskava vaeste kontrollimise masinaks.

Antud näide valgustab Hollandist kaugemale ulatuvale ohule. Selleks on tehnilise kontrolli kasvava võimekuse valikuline rakendamine vähem kaitstud sotsiaalsetele rühmadele. Kohtuprotsessi kaasatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni äärmusliku vaesuse ja inimõiguste küsimustega tegelev eriraportöör märkis, et analoogsed süsteemid ohustavad kõige enam ühiskonna kõige vaesema osa inimõiguseid.

Hollandi otsus ulatub riigi piiridest kaugemale. Paljudes maades arendatakse avalikult või varjatult sarnaste ambitsioonidega tehisintellekti rakendusi. Hollandi juhtumist võib järeldada, et neist osa on juba arendamise ajal vastuolus riigis kehtivate seadustega. Sellest ei järeldu midagi selliste projektide peatamise kohta.

Küll aga võib kihla vedada, et uue ajastu lahingud ei kulge hollandlaste ja hispaanlaste vahel, vaid hõlmab endas kodanike koondavate organisatsioonide ja valitsejate rakendatud algoritmide kokkupõrkeid.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: