Sotsiaalmeedias levis uudis üliõnnelikust ja samas õnnetust koerast. Ebatavalise olukorra tõttu koju kogunenud pereliikmete üle rõõmustades liputas ta saba nii ägedalt, kuni tabas hända trauma ja karvakoon viidi arsti juurde. Võimalikku riski ette teades võiks töökohal valves oleva koera puhul arvestada kaua üksilduses olnud kutsa erutusega ning doseerida inimeste tagasi tööle lubamisel kokkupuudet teadlikult ja ohutult.

Kuigi valvekoer oleks võinud samal ajal teha tutvust robotitega, pole neist pärast pikka ootuste ja spekulatsioonide aega eriti abi olnud. Vabrikud seisavad jõude, kuna pole keda ega mida, mis teeks tööd. Ootamatu olukord pakub vahelduseks võimaluse korra seisatuda ning hinnata, kui kaugele ollakse jõutud robotite arendamisega ning kas hirmutavateks ennustusteks oli ja on endiselt põhjust.

Veel mõned kuud enne koroonaviirust ületasid uudiskünniseid teated tehisintellekti ja robotite edust raviga seotud toimingutes. Leidus näiteid, milles olid iseseisva otsustamisevõimega masinad haiguse tunnuste eristamisel arstidega samal tasemel või isegi paremad. Esimeste viiruseuudiste peale toodi isegi näiteid, milles suhtles COVID-19 haigusega patsient ainult robotiga, vältimaks tundmatu ja ohtliku infektsiooni levikut. Nüüd oleme olukorras, milles töötavad paljud haiglad juba võimete piiril ja tulevikuks ennustatakse veelgi raskemaid aegu.

Võiks arvata, et praegu on robotitele soodne aeg ning tööle pannakse ja juurde kopeeritakse isegi vähema nutikusega masinast abilisi. Tegelikkus paistab vastupidine. Juurde nõutakse haiglapersonali koos lihtsate kaitsevahenditega maskidest kinnasteni. Lisaks kaubeldakse autotootjatega, et nad valmistaksid keskpäraselt automatiseeritud hingamisaparaate. Robotite nõudlusest pole midagi kuulda. Pigem kardetakse keerulises olukorras uuendustega tegelemist ja püsitakse harjumuspäraste töövahendite juures. Seega toob tervishoiu kriis esile inimese väärtuse masinate ees.

Vabrikutes ja ladudes võiks ju ometi tootmisega edasi minna ja kasutada võimalust inimeste masinatega asendamiseks. Suuri samme peaks märkama esimesena suurte tegijate juures. Näiteks kõrge automatiseerimise tasemega autotootjad võiksid tootmisega jätkata, aga selle asemel suletakse suuri vabrikukomplekse USA-st Euroopani.

Elon Musk väitis, et Tesla Motors'i tehas USA'-s Fremontis on kõrge väärtusega tootmisüksus, mille töös hoidmist tuleks kohalikul omavalitsusel hoopiski toetada. Kummatigi on tänaseks üks modernsemaid uue põlvkonna tehaseid seiskunud. Paljude arenenud tootmisprotsessiga tööstuste tootmisvõimsuse sulgemise põhjuseks on inimeste puudumine. Isegi kõrge automatiseerimise taseme juures teostavad inimesed võtmeülesandeid. See ei tähenda, et inimesed oleksid tööandjale robotitest väärtuslikumad. Pigem võib välja lugeda, et robotid pole saavutanud inimeste võimeid.

Vahest õnnestuks robotitel leida tööd suurtes ladudes. Kasvav osa kaubanduse uuenemisest rajaneb nutikal logistikal ja laomajandusel. Suuremates ladudes töötavad ööpäevaringselt riiulite vahel vuravad robotid.

Amazon kuulub antud valdkonnas maailma tippu. Kaupluste külastamise asemel hüppeliselt kasvanud kojuveoga veebikaubanduse mahud võiks olla samuti võimalus robotitele, mitte inimestele. Sellegipoolest palkas Amazon USA-s juurde vähemalt 100 000 inimest ja tõstis kõigi palka paari dollari võrra. Sarnaselt otsitakse uusi töötajaid firma Euroopa ladudesse. Selleski majandussektoris paistab, et robotitele eelistatakse inimeste võimeid.

Toitlustuse ja hotellinduse sektoris on samuti juba pikemat aega püütud uhkeldada robotite kaasamisega. Siin-seal on demonstreeritud robotist pitsa või hamburgeri valmistajaid, kokteile segavaid baarmene ja kohvijooke serveerivaid baristasid.

Vähemalt ühes Jaapani hotellis koosnes enamus teenindavast personalist robotitest. Tuhandeid hotelle ähvardab külastajate puudusest tulenev sulgemisoht. Paradoksaalselt oleks tänases nakkuseohus suureks abiks võimalus elada karantiinis robotite koristatud hotellitoas, kuhu toob masinast ettekandjaga robotkoka valmistatud toitu. Paraku seda võimalust ei pakuta, sest inimene on ikkagi robotist etem.

Põgus peatus asjade seisust robotite mõjust tööhõivele võib jätta petliku mulje pikast rahuajast. Maailma tabanud šokk võib olla käivitavaks teguriks ja esmamulje võib eksitada. Ettevõtete omanikud on sunnitud tulevikule mõtlema, analüüsima tänaseid tegevusi ja tegema otsuseid ajaks, kui algab kriisi järgne ülesehitamise periood. Võimalik, et selleks ajaks on robotite rakendamine põhjalikumalt läbi mõeldud.

Kriisi järel peaks palka unustavalt tegema tööd 24/7, aga inimestest tööjõud on harjunud karantiinirežiimi, tugitooli ja teleka vaatamisega. Tööle tagasijõudmise rõõmus sabaliputamine võib lõppeda neilegi traumaga.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".