Huvitav, kas väljamõeldud koosolekul hääletataks ettepaneku poolt, mille abil kavatsetakse vähendada petmisi, lubatakse hoida ja edendada inimlikku osavõtlikkust ning harida ühiskonda ja parandada poliitilist lävimist. Midagi pöörast ega kallist selleks tegema ei peaks. Tulemus oleks väärt suuremaidki pingutusi.

Teemask on tehisintellekti kohustus inimest teavitada, et see suhtleb tehisintellektiga. Näiteks võib olla vastajaks mitte-inimene juhul, kui pöördutakse koduse WiFi probleemi lahendamise palvega mõne internetiteenuse pakkuja veebiteenuse poole. Selle kirjalikud või isegi suulised vastused paistavad ja kõlavad inimese antutena. Väikeses mõõtkavas ju vahet poleks. Peaasi et vastatakse kiirelt ja abi on tulemuslik. Suuremas pildis on probleemid siiski olemas.

Näiteid leiab sotsiaalmeediast, kus esitavad robotid kommentaare inimeste pähe. Kommentaarid on mõeldud petma neid lugevaid inimesi, nagu oleks tegemist liigikaaslaste arvamusega, et mõjutada ja kujundada avalikku arvamust poliitilistel või sotsiaalsetel teemadel või lihtsalt asjade ostmiseks.

Alex Engler Brookingsi instituudist USA-s käsitles teemat sügavamalt. Ta loodab mõjutada sealseid poliitikuid looma seaduseid, mis kohustaks dialoogikaaslastest tehisintellektile rajatud partnerit end inimesele tutvustama. Miks siis mitte sellist seadust luua?

Vahest ühmab keegi käega ja tõdeb, et nii head masinat, mis suudab inimest ära petta, ei sünni nii pea. Selliste seaduste loomine oleks üle reageerimine. Vastuargumente on vähemalt kaks. Esiteks ei peagi olema masinad väga head. Inimest õnnestub petta üpris lihtsalt.

Olgu näiteks Turingi auhind, mis antakse masinale, millel õnnestub jätta inimestest kohtunikega vestluses mulje endast kui inimesest. Matemaatik Alan Turing kirjeldas poole sajandi eest sellist testi kui intelligentse masina teoks saamise tõendit. Mõne aasta eest välja antud Turingi aunhinna saanud meeskond tegeles sisuliselt inimestest kohtunike nutika tüssamisega.

Teine pool inimese võimekusega masina ära ootamise vastuargumendist rajaneb ajapuudusel. Pikemalt edasi-tagasi sõnumeid vahetades õnnestub vestluspartneri masinalik olemus päevavalgele tuua. Muu hulgas ilmnes sama häda Open AI organisatsioonis valminud teksti loova süsteemiga GPT-2.

Esialgu ehmatas masina loodud tekst süsteemi arendajaid sedavõrd, et nad otsustasid edusammude avalikustamise asemel need hoopiski salastatuks kuulutada. Põhjendusena toodi oht, et masina levimisel asutakse inimesi narritama, luues näiteks lahkunud kirjanikule sarnast teksti ja pakkudes seda siis kadunu avastatud originaalina. Sama hästi oleks võinud kommenteerida nad veebikaubanduses tooteid või hullutades inimhingi sotsiaalmeedias.

Natukene hiljem ja rohkema teksti uurimise järel selgus siiski, et masina võimekust hinnati üle. Ainult, et tavainimestel ei ole aega pikemaks suhtluseks. Seetõttu võivadki jätta põgusad vestlused mitteinimesega petliku mulje.

Uuringute põhjal on praeguseni Twitteri platvormil poliitilises diskussioonis osalevatest kontodest umbes iga kaheksas teksti külvava roboti oma. 2016. aasta USA presidendivalimiste ajal olevat vestlustes osalenud kontodest kuulunud robotitele iga viies. Kui poliitika on alatuse kohtumispaik, siis omal moel lõikas argumentidelt usutavuse jalad vaktsiinivastaste ühismeediakampaanias rakendatud robotid. Petmise ja provokatsioonide kasutamise vajadus ei räägi ju vaktsiinivastaste seisukohtade tõendite piisavusest ega usutavusest.

Nurjatuse tööriistad kaotaks mõju. Mitmed probleemid oleksid olemata, kui robot ütleb, et on robot. Paljudel juhtudel poleks sellest teabest midagi halba. Näiteks koostavad robotid juba praegu mitmesuguseid avalikkusele suunatud raporteid uudistest majandusülevaadeteni. Nende sisu vastab tegelikkusele sõltumata sellest, et nende koostajaks on robot. Teinekord on isegi kasulik teada, et sõnumist puudub inimese subjektiivsus.

Kuid on ilmselt üks põhjus, miks ei kohustata robotit end reetma. See on raha. Ühes hiljutises uuringus võistlesid kauba müümises omavahel vestlusrobotid ja inimesed, kes või mis püüdsid telefoni teel müüa 6200 potentsiaalsele kliendile mingit kaupa.

Selgus, et robotid olid peaaegu sama edukad kui vilunud müügiesindajad. Võrreldes kogenematute müügiagentidega olid nad koguni neli korda edukamad. Seda aga vaid juhul, kui robotid ei öelnud ostjale, et need vestlevad robotiga. Katsetes, milles teavitas robot potentsiaalset ostjat, et vestleb masinaga, kukkus müügitulemus 80 protsenti.

Siit siis küsimus, kas sinu müügirobotid peaksid end reetma. Isegi kui väheneks petmisete arv, edeneks inimeste vaheline osavõtlikkus, ühiskond oleks informeeritum ning paraneks poliitilise suhtluse kliima.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".