Šveitsi teadlased avaldasid hea kallistusroboti kuus käsku
Kõike pole võimalik sõnadesse panna, väitku filosoofid, mida tahavad. Zürichis tegutseva Šveitsi Föderaalse Tehnoloogiainstituudi teadlased esitlevad uut kallistusrobotit, mis aitab leevendada lähikontakti puudumisest tingitud üksildust, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Inimesed on enamasti jutukad. Esineb aga olukordi, milles sõnum edastatakse sõnatult. Sõnad segaksid, sest õigeid sõnu poleks. Filosoof Ludwig Wittgenstein tõdes, et tema keele piirid on tema teadvuse piirid. Kõideks, mida ta teab, on tal mõni sõna. Wittgenstein ilmselt eksis. Teame mõnikord, mis on õige või vale, suutmata seda seletada.
Kirjanik peaks olema keegi, kellel on palju sõnu. Seda kasutades loob ta lugeja meeltes pilte, sündmuseid ja tundeid. Ometi arvab tunnustatud kirjanik Cormac McCarthy, et sõnad on pigem midagi aju vallutanud viiruselaadset. Sõnad paljunevad aju abil, aga moodustavad samas vaid osa teadvuse tööst. Märgatav portsjon aju tööst ei jõuagi kunagi sõnadesse.
McCarthy teeb koostööd komplekssüsteemide vallas maailma tippu kuuluva Santa Fe instituudiga. Seestõttu oli ta üllatunud kuuldes, et sama mõte on end ilmutanud ka juhtivate teadlaste peades. Nemadki olid märganud, kuidas vaimne töö kulgeb sõnu vältides, rohkem intuitsiooni ja ideedena. Sellest edastatakse ühiselt mõistetavas keeleruumis.siis teatud osa
Tehisintellekt peaks samuti mingil moel "mõtlema". Praegu püüab inimene masinale õpetada numbrite sümbolikeelt. Varem või hiljem tärkavad masinlikus mõtiskluses kõrgema järgu abstraktsioonid, milledel puudub maisemalt sümboolne tähistus. Juhul kui inimene püüab taolist masinat juhtida, peaks ta oskama lugeda masina mõtteid. Eriti puhuks, kui seadmed asuvad omavahel suhtlema, rääkides või signaliseerides teineteisele midagi näiteks inimeste üle võimu haaramisest.
Samas võib toimuda see ka vastupidi – masinintellektis võivad tärgata tunded, millega inimestel oleks kasulik arvestada. Kasvõi selleks, et masinaid mitte solvata, sest siis nad võivad soovida inimeste üle võimu haarata.
Alguse juurde tagasi tulles tasub korra meenutada, mis oleks selline inimeste vaheline kommunikatsioon milles sõnu ei kasutata. Oodatavalt meenuvad viiped, pilgud ja miimika. On veel kallistus. Mõnikord lihtsalt pole sõnu, mida saab ühe kallistusega edastada. Näitlejana jõhkramat žanri viljelenud Vin on öelnud, et aja jooksul jõuad kohta, kus sa ei taha enam inimestele lõuga anda ja tahad lihtsalt inimesi kallistada. Ilmselt tuleb nõustuda, et Diesel ümber ei mõtle. Kirjanik Robert Brault märkis, et vahetevahel on vaikiv kallistus ainuke asi, mida tahad öelda.
Saksamaa Max Plancki teaduse edendamise ühingu intelligentsete süsteemide instituudi ning Zürichis tegutseva Šveitsi Föderaalse Tehnoloogiainstituudi teadlased ja insenerid otsustasid ehitada inimesi kallistava roboti HuggieBot 3.0. Versiooni number viitab kestlikumale pürgimusele.
Arendustöö algas teineteisest eemal viibivate inimeste lähikontakti loomise ideest. Kallistav robot vahendaks kaugel viibiva partneri embust just nii, nagu tema oma robotit kallistab. Ideaalsel juhul kui kallistus ei vaja sõnu, võiks ka tehniline vahelüli tunnete keskelt kaduda ja muutuda olematuks.
Käimasolevas arengufaasis püütakse arendada iseseisvalt inimese jaoks tähenduslikult kallistavat robotit. Esimene variant oli liiga kohmakas ja õige sõna on vist "tundetu". Vigadest õpiti ja uue roboti platvorm rajaneb kuuel hea kallistuse eeldusel. Võib-olla on siin midagi õppida ka inimestel, kes olles lihtsalt kallistajad, pole embuse olemust mõtestanud. Kuus eeldust on soojus, pehmus, suurus, mis vastab inimesele, partneri nägemine, kallistuse haarde kohandamine ja embusest vabastamine just õigel hetkel.
Kallistava roboti uuem prototüüp näeb lähenevat inimest, tõstab käed kallistuse ootel ja küsib, kas tohib tulijat emmata. Esialgu on testitavate inimeste tagasiside olnud positiivne. Isegi nauditav, kui uskuda enam kui 30 testijalt saadud üksikuid hinnanguid.
Tagasiside põhjal tehtud peenhäälestamise järel kavandatakse inimestele suunatud uuringut. Eesmärk on selgitada, kuidas reageerivad roboti kallistusele inimeste kehad. Nagu oli sissejuhatuses jutuks, sõnad pole alati piisavad. Kallistus peaks kutsuma esile midagi, mida tajutakse hea ja meeldivana. See pole ju kõik, mida üks hea kallistus sisaldab või edastab.
Kallistuse tulemusel peaks füsioloogilises plaanis langema kallistatava vererõhk, vähenema stresshormoonide tase ning tõusma sidusust ja kiindumustunnet edendava oksütotsiini kontsentratsioon. Võimalik, et neid efekte õnnestub simuleerida. Lahtiseks jääb sõnum. Millele mõtleb kallistav robot, et see jõuaks emmatava inimeseni?
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"