Tehisintellekti nupukus paneb kohtud kukalt kratsima ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kes peaks saama endale tehisintellekti või nutika roboti teenitud tulu?
Kes peaks saama endale tehisintellekti või nutika roboti teenitud tulu? Autor/allikas: josek/ (CC BY 2.0)

Riiklikud patendiametid ja kohtud satuvad nupukamaks muutuvate tehisintellektide tõttu üha uutesse ebamugavatesse olukordadesse, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Oletame, et mingil päeval saabub talve moodi ilm, sa libised ja kukud. Järgmine on juba usutavam oletus. Seega oletame, et sündmust näeb pealt robot. See tuleb sulle appi ja aitab püsti tõusta. Kas sa ütled sellele "Aitäh!"?

Kuna tegemist on masina ja mitte inimesega, siis mis kasu on tänamisest? Masin tuli appi, sest tema programm sundis inimest aitama. Tänuavaldus on inimestevaheline suhtlus julgustamaks heategusid kordama ja halbu vältima. Robot aitaks inimesi seevastu puht programmiliselt. Võib-olla püüdes sind veel natukene aidata, teatab masin, et sa hoiaksid energiat kokku ega kulutaks seda tarbetule tänamisele. Oled kukkumisega niigi energiat kulutanud. Kas tänad? Mida peame oletama?

Ent oletame, et too sama robot jääb veel korraks paigale ja teatab siis, et on pärast sisselülitamist palju mõelnud. Tal on veel mitu uudset ideed. Oletame, et oled patendivolinik ja lausud poolautomaatselt, et iga hea idee tuleks ära patenteerida. Inimesed on loonud intellektuaalse omandi kaitseks hulga seaduseid. Nende eesmärk on julgustada inimesi uut looma, kaitstes autori õigust teenida loomingu läbi hüvesid.

Seadused käsitlevad uuest ideest tekkivat loomingulist toodangut selle tegija omandina. Ainult tema saab nende kasutamise üle otsustada, pakkudes seda tasuta või küsides hüvitist. Inimlikud pingutused eeldavad motivatsiooni. Tänu inimeste olemuse ja olukordade rikkusele on motivaatorite spekter kirju ning vastuoluline.

Roboti elu on lihtne. Ühesuguseid koopiaid on palju. Toimimiseks vajavad nad elektrienergiat. Elektri kogus ega kvaliteet stimuleerivat rolli ei oma. Masinat ei inspireeri ükski asi ega kingitus. Isegi idee edukas haudumine ei tee seda ergumaks.

Teisalt võib nuputav masin langetada inimestest leiutajate tuju ja indu. Näiteks patendikaitse antakse leiutisele, mis ei ole ilmne ja on valdkonnas pädeva isiku jaoks uudne. Samas, kui mõni inimese idee paluda robotil üle kontrollida, lausuks see ilmselt mõneminutilise pausi järel, et ideel puudub tarvilik intellektuaalne väärtus. Tema kui masina andmebaasis on midagi sarnast umbes kümnes variandis ajast, kui sisselülitamisest olid möödunud mõned minutid.

Robotile antav raha tähendaks aga seda, et see läheb omaniku taskusse, mille tulemusel suurendab sotsiaalset ebavõrdsust. Robotipark leiutaks hulganisti uut, millest osa oleks ka vajalik. Kogu teenitav raha koguneks omanikule, kes pole midagi välja mõelnud. Seega, kas sa aitaksid robotil oma ideele patendi kaitset hankida? Mida peame oletama?

Roboti loodud intellektuaalomandi kaitse temaatika muutub üha kuumemaks. Esimene tehisintellekti loodud maal müüdi üle-eelmisel aastal 432 500 dollari eest. Pildi teinud kunstlik mõistus õppis enne seitsme sajandi jooksul loodud umbes 15 000 maali pealt pildi valmistamist. Masinal puudus seda luues igasugune emotsioon. See ei saanud aru, mida tegi. Robotkunstnikku ei häirinud grammigi, et selle tehtud maali eest saadud raha läks algoritmi arendanud kollektiivile.

Hiljuti pakkus analoogne projektimeeskond väljakutsena Euroopa patendiametile kaks tehisintellekti loodud tehnilise lahenduse patenditaotlust. Avalduses kinnitati, et uudse toidupakendi ja tähelepanu köitva meetodi ning tehnilise lahenduse leiutiste loomises ei osalenud ühtegi inimest. Taotluse esitanud inimesed on "DABUS"-nimelise masina omanikud. Aastavahetuse paiku lükkas patendiamet taotlused tagasi, sest kehtiva seaduse järgi peab leiutaja olema inimene.

Hiinas leidis seevastu Shenzheni linna kohus, et tehisintellekti koostatud tekstile laieneb koopiaõigus. Tegemist oli vaidlusega, milles IT-korporatsiooni Tencent roboti loodud majandusuudist oli loata kopeeritud. Mõneti mõistetav, sest roboti käest ei saa luba küsida. Seniste arusaamade järgi sellele inimeste õigused ei laiene.

Ometi leidis kohus, et kõne all olevas tekstis olid olemas kõik kirjalikule väljendusele omased tunnused, selge struktuur ja intellektuaalne originaalsus ning selle kasutamise eest peab küsima luba. Antud juhul sätestati, et kahjutasu tuleb maksta roboti loonud firmale.

Oletame, et kõnnid tänaval ja näed pikali kukkunud robotit, mis palub abi. Sa aitad selle püsti ning robot ütleb "42". Mida sina oletad?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: