Paljudele on tuttav soovitus, et emotsioonid ei ole õige käitumise valikul kõige paremad kaaslased. Need sarnanevat ilmaga. Vihma puhul pead valima õige riietuse ja jõuad ilma suurema tülinata sinna, kuhu pidid minema. Asenda vihm halva tujuga ja sinust sõltub, kuidas jõuda suurema tülinata sinna, kuhu pidid minema.

Igaüks saab käituda hästi olukorrast sõltumata. Sa ei saa väita, et jäid näiteks tööle ilmumata, kuna õues sadas vihma. Sama rumalaks võib pidada inetu käitumise õigustamist halva tujuga. Toodud vaatenurk on emotsioone ja elu käsitlevate teooriate seas üks paljudest võimalikest. Sellist vaadet esindavad näiteks Marcus Aurelius ja Antiik-Kreeka stoikud.

Mõelda võib ka teisiti. Emotsioonid on vaimse elu tahkudest kõige tähtsamad olemasolule tähenduse ja sisu andjad. Mõni emotsioon teeb elu elamiseväärseks, teine võib aga anda põhjuse selle lõpetamiseks. Seega on emotsioonid laia spektriga ja viljakas pinnas luuletajatele mängimiseks, teadlastele mõtestamiseks ja kõigile elu sisustamiseks.

Viimasel ajal on hakanud emotsioonid huvitama ka arvuteid. Seni on need süüdimatu emotsioonita kasutajate närvidel mänginud neid küll pahandades ja samas pakkunud meeli erutavaid mänge, võimaldanud luua elamuslikku meediat või aidanud arstidel elusid päästa. Keegi pole seni arvanud, et arvuti hoolib kasutaja emotsioonidest. Ajad on muutumas.

Põhjus on loomulikult inimeses. Algab kõik sellest, kui keegi inimestest tahab teiste emotsioonide üle kontrolli saavutada ja kasutab inimeste emotsionaalse seisundi kohta kogutud andmete analüüsiks arvuteid. Tasahilju libiseb kontroll inimese käest ära, sest sama indiviid sunnib arvuteid õppima. Näiteks pakub kõikjalt kogunev pildimaterjal õppivale masinale terabaitide kaupa andmeid lõbusatest ja vihastest, ükskõiksetest ja armunutest, ostjatest ja niisama kauba katsuvatest inimestest küll üksi või kambakesi jne.

Treenitud masin asub lõpuks ise otsustama. Kogu lähteidee seisnes ju inimese asemel väsimatult maailma jälgimises. Kõik tundub loogilisena, et mitte öelda – masinlikult kindlana. Sellise idee järgi peaks olema võimalik luua tööriist, mida saaks anda korralikult käituva ja ennast valitseva ühiskonna teenistusse.

Teame, et inimese ilmed väljendavad rõõmu, hirmu, isegi kõhuvalu. Järelikult peaks tähelepanelikul vaatlusel saama "inimest lugeda". Emotsioone eristades õnnestuks juhtida neid ratsionaalselt sarnaselt alustuseks toodud vihmase ilma näitele. Arvestab ju isegi õigussüsteem emotsioonidega. Näiteks kas kuritegu oli planeeritud või tulenes tundepuhangust. Inimesi lugeda oskavast masinast võiks olla palju kasu.

Paraku puudub emotsioon, mida esindaks üks ja püsiv väljendus. Sama emotsioon võib, kuid ei pea esile kutsuma iseloomuliku kehalist väljendust. Sama ilmet või käitumist võib põhjustada mõni muu olukord. Inimene võib olla kurb, irooniline vmt põhjusega või siis seda näidelda.

Meie aju "koostab" emotsionaalse reaktsiooni oluliselt laiema info põhjalt, lähtudes isiku, tema käitumiste, keskkonna, konteksti, sõnumite ja lõpuks ka näoilmetest moodustuvast tervikust. Seejuures teeb see küllaldaselt vigu arvestusega, et emotsioonide tõlgendamise vead on inimeste suhtluses nii sagedased, et nende valitsemiseks on arvukalt käitumuslikke turvavõrke vabandamisest märkamata jätmise ja naljaks pööramiseni.

Selles valguses on masinatele söödetavad andmed ühekülgsed ega kaasa emotsionaalse käitumise muid aspekte. Masinate tõlgendatud emotsioonid loovad oodatule vastupidiselt ohtlikke olukordi. Enamasti asub selline seade mõnes otsustamise ahelas.

Näiteks püütakse turvasüsteemides hinnata inimeste miimiliste tunnuste alusel, kas ta on kuritegelike kavatsustega, ägestunud, käitub ebalevalt vmt. Töövahendusfirmad püüavad rakendada sama tehnoloogiat kandidaatide seas valikute tegemiseks vastavalt sellele, kuidas tundusid nad masinale intervjuude ja testide olukorras. Praegu hinnatakse, et emotsioonide tuvastamise äri tehnoloogia arendamisesse on paigutatud üle 20 miljardi dollari.

Enesekindlalt rumala masina sekkumine sõnumite rikkasse emotsioonide maailma on viga, millele osutas maailmas üks juhtivaid tehisintellekti uurimiskeskuseid AI Now Institute oma iga-aastases raportis. Organisatsioon kutsus loobuma emotsioone lugeva tehisintellekti arendamisest, kui teoreetiliselt puudlikele eeldustele rajatud ja samas inimeste heaolu ohustavast ettevõtmisest.

Loodetavasti suudad sina oma emotsioone valitseda!

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".