Natuke rohkem kui kolm aastat tagasi teatas tehisintellekti arendamisega tegelev DeepMind Technologies, et tänu masinõppe rakendamisele suutsid vähendada nad Google andmekeskuse serverite jahutamise elektrikulu 40 protsendi võrra. Sõnum oli rabav mitmel põhjusel. Suured serverifarmid teevad võimalikuks modernse andmevahetusele rajatud elukorralduse. Nende arendamine toimub niigi tehnoloogilise teadmise piirimaal.

Vastavalt termodünaamika seadustele vabaneb bittide kustutamisel soojusenergia. Serveripargi ülessulamise vältimise nimel on selle eemaldamine üks suurtest väljekutsetest, millega on tegeletud aastakümneid. Nüüd ilmub siis välja probleemi mõnda ega jälginud masin ja kõrvaldab geniaalse elegantsiga suure osa probleemist.

Sellise geeniuse võtaks tööle iga probleemidega pusima jäänud ettevõtja, sh riiklikku elektritaristut haldav ettevõte, mille töö on tagada elektrivoolu sujuv jõudmine iga tarbija juurde, sõltumata sellest, mis võib neile järgmisel hetkel pähe tulla. Õigemini, kas nad lülitavad midagi vooluvõrku või hoopiski loobuvad elektri tarbimisest. Kompleksse ülesande lahendamata jätmine päädib optimaalsest kehvema tootmise ja tarbimise tulemusel elektrihinna tõusuna.

See omakorda teeb kallimaks kogu modernse elukorralduse. Eelnevalt mainitud serverite jahutamise tõttu pidurdab see ka andmete transpordil ja töötlemisel põhineva teenussektori arengut ja tehisintellekti teenuste kättesaadavust. Selles valguses paistis, et tehisintellekt murdis 2016. aastal suure osa selle arengut kärpinud pidurist, võimaldades areneda sellel veelgi võimekamaks, et jätkata kasvava kiirusega enda teel olevate takistuste eemaldamist.

DeepMindi edusõnumist kantuna sõlmis Ühendkuningriigi riiklik elektritaristu Google'i emafirma Alphabeti kontserni kuuluva firmaga koostöökokkuleppe. Britid soovisid optimeerida tehisintellekti abil riikliku elektrienergia tarneid ning suurendada sellest kasvavat otsest ja kaudset majandusliku kasu. Praeguseks on möödunud lepingu sõlmimisest kolm aastat. Tulemus on umbes sama üllatav nagu sissejuhatuseks olnud elektrienergia kokkuhoiu uudis. Koostöö edenemise asemel on see hoopis katkenud.

Tehnoloogiaekspert Jeffrey Funk kasutas brittide tehisintellekti näidet maailma suurimas elektri ja elektroonika insenere ühendava organisatsiooni IEEE ajakirjas Spectrum, et tuua tagasi maa peale siin-seal muinasjutuliseks muutuvaid tehisintellektile pandud ootused. Aeg-ajalt on kasulik vaadata meediamüra alla mattunud fakte, nagu näiteks DeepMind Technologies majandusnäitajaid.

Hoolimata kuulumisest maailmas tehnoloogilise võimekuse poolest absoluutsesse tippu, oli firma käive möödunud aastal 125 miljonit dollarit ja kahjum 571 miljonit. Aasta varem oli kahjum 366 miljonit. Majandusajakiri The Economist nimetas sissejuhatuses toodud tehisintellekti abil 40-protsendilist elektrienergia kokkuhoiu sõnumit kõigest turunduslikuks trikiks, millega püüti seda üles kiita.

Probleemi suurus ületab ühe ettevõtte arenguraskuseid. Suuremas pildis paistab DeepMindi kiitlemine tagasihoidlik. Tuntud analüüsifirmad McKinsey, PriceWatergouseCoopers ja Acceture ennustasid hiljuti, et edu korral kahekordistub aastaks 2035 tänu tehisintellektile 12 suurema majanduse kasvutempo, maailmamajandusse lisandub 13–15,7 triljoni eest uut väärtust jne. Võimalik, et analüütikud teavad midagi, mida teised ei tea. Teise võimalusena kasutavad nad lähtematerjalis juba tuttava tehisintellektifirma toodetud optimistlikku turundusmaterjali.

Jeffrey Funk otsustas optimistlike ennustuste sisu lähemalt uurida. Paistab, et optimism rajanebki juba tegutsevate või alustavate tehisintellekti-valdkonna iduettevõtete visioonidele ja turundusmaterjalidele. Teisisõnu andmetele, millega püüavad hankida need ettevõtted oma tegevuseks raha või rahustada investoreid.

Analüüsides põhjalikult ettevõtteid, mille rahastamisel on hinnatud nende turuväärtuseks vähemalt miljard dollarit, jõudis ta suhteliselt pessimistliku järelduseni. Nende ettevõtete toodete areng on üldisest arvamusest palju aeglasem ja tagasihoidlikum. Kahjumid kasvavad, börsile jõudmise aeg aina pikeneb. Paljud hoiavad enda majandusnäitajaid üleüldse privaatsena ega tihkagi börsilt avalikku raha küsida jne.

Jeffrey hinnangul pole analüüsi kaasatud tehisintellektiga tegelevatelt ettevõtetelt järgmise kümne aasta sees üleshaibitud majanduskasvu loota. Areng toimub, aga selle tulemustes kardetavalt pettutakse.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".