Hiina innovatsiooni edulugu tabas kollaps ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Hiina tänavatele ilmus lühikese ajaga miljoneid rendirattaid.
Hiina tänavatele ilmus lühikese ajaga miljoneid rendirattaid. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Aly Song

Viimastel aastatel liikus Hiinas rattarenti miljardeid dollareid, mille toel osteti miljoneid rendirattaid. Sektorit tabanud pankrotilaine valguses paistab, et juhusel põhinevate edulugude kopeerimisest ei suuda jätkuvalt hoiduda isegi targematest targemad, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Levinud arvamuse järgi on suurinvestorid keskmisest targemad. Tarkus sisaldab teadmisi ja nende kasutamise kogemust. Suurinvestor tähendab, et inimesel on palju raha, mille kogumiseks on tehtud võrreldes õnnestunud sammudega vähem vigu. Oluline on just vigade tegemine, sest võrreldes vigade pakutava teadmisega õpitakse edust oluliselt vähem.

Põhjus on lihtne. Õigeid samme on lõputuna näivate vigade võimalustest märksa vähem. Asjaolule pööras omal iroonilisel moel tähelepanu Albert Einstein tõdemuses, et kuigi ta polnud kindel universumi lõpmatuses, ei kahelnud ta hetkekski inimese rumaluse lõputuses. Järelikult peitub vigades lõputu tarkus, kuid õigete sammude antav õpetus on piiratud ja kontekstitundlik. Viimane on pidevas muutumises, kaasaarvatud edu enda tõttu.

Võib-olla on järgnev näide üks õppimise viisidest. Võib-olla viitab see hoopiski sellele, kui raske on vigadest õppida. Vahest osutab see näite vormis investorite tarkuse näilisusele, mille eest hoiatas ise investeeringute ratsionaalsust andmeanalüüsiga toitnud ja hiljem skeptiliseks muutunud Nicholas Nassim Taleb raamatus "Juhuslikkusest hullutatud".

Taleb soovitas natuke oodata, kuni targana näiv inimene teeb saatusliku vea. Õigemini aitab viga eemaldada silmadelt loori ja näha kogu senist edulugu kui rida juhuslikke õnnestumisi, millele järgnes sama juhuslik ebaõnnestumine. Ainult, et inimene laseb end edust hullutada ja seostab juhuslikkust hoopiski tarkade valikutega. Ta muutub üha enesekindlamaks ja suurendab pidevalt panuseid. Lõpuks kohtab ta rahvakalendris oinastele mõeldud mihklipäeva.

Näite sissejuhatuseks sobib meenutus teisestki raamatust. See on suurinvestor Peter Thieli "Nullist üheni" alapealkirjaga "Märkmeid iduettevõtetest ja sellest, kuidas ehitada tulevikku". Autor jagas ettevõtluse ideed kaheks. Maailmamuutvad ehk vertikaalsed ideed liiguvad nullist üheni. Uut ja unikaalset probleemi lahendades haaravad nad endale probleemi lahendamise monopoli ehk majanduskeeles rääkides kliendi raha.

Ülejäänud ettevõtted püüavad neid kopeerida, luues sajanda Uberi, Bolti, rattarendi või midagi muud sarnast. Ülespoole liikumise asemel jooksevad nad teineteisega konkureerides kõige madalama võimaliku punkti poole.

Kuna kõik toimub suhteliselt lühikeses ajaaknas, jääb kõigist innovatsiooni eesrindlase mulje. Seda mitte ainult avalikkuse silmis, vaid muu hulgas ka paljude investorite jaoks. Hea näite leiab Hiinast. See on hea vaatluskeskkond tänu äriideede signaale võimendavale suurele rahvaarvule.

Grady McGregor majandusajakirjas "Fortune" kirjeldab Hiina üheks suuremaks innovatsiooni edulooks peetud äri kokkukukkumist. Selle koopiaid kohtab kõikjal maailmas, sealhulgas kodusel Maarjamaal. Samuti kohtab kõikjal ähvardava haiguse sümptomeid. Teema on rattarent. Hiinas sai buum alguse, kui tänavatele ilmusid esimesed nutikad rattad, mille kasutuselevõtmine piirdus nutitelefonil nupu vajutamisega.

Märgatav osa päevasest liikumisest kulgeb mõne kilomeetriliste lõikudena. Selleks auto kasutamine on võrreldamatult kallis. Isegi ühistransport on kallim, arvestades selle ootamisele kuluva aja ja marsruudi jäikusega. Rendirattaga alustad sõitu siis, kui tahad ja jätad selle sinna, kus sõit lõppeb. Vajadus on olemas, tehniline lahendus on samuti olemas. Ainult raha ei jagunenud ettevõtjate vahel võrdselt. Õnneks sai seda juurde küsida. Näiteks suurinvestoritelt, kes otsivad raha kasvatamiseks uut innovatsioonilainet.

Lühikese ajaga lisandus Hiina linnade tänavatele miljoneid rendirattaid. Osa neist olid ilusasti reas kliente ootamas, osa pidevas sõidus ja ülejäänud mahajäetuna kusagil teepervel. Kõik uus torkas silma ja jättis mulje ägedast ärist. Ainult, et iga investeering algab investeeringuga, mitte kasumiga. Rattarenti liikus miljardeid dollareid. Kõik dollarid lootsid kunagi kasuks muutuda. Neid kogunes sektorisse aga nii palju, et äriplaanide majandamiseks ei piisanud odavast sõidust saadavast kasumist.

2018. aasta lõpus algas rattarendiäride pankrotilaine. Tegevuse lõpetasid mitmed suured ja väikesed ettevõtted. Osa kahjumist püütakse minimeerida rattapargi edasimüügiga, langetades turule sisenejatele lävendit ja teenuse hinda koos saadava kasumiga.

Moraal võiks olla teistsugune, kui rattarent oleks esimene taoline Peter Thieli kirjeldatud juhtum unikaalsest nullist üheni kasvanud idee kopeerimisest ühest tuhandeni. Sama on juhtunud aga korduvalt. Järelikult on oodata loole jätku. Mõnedel arvamustel võib osutuda sellisteks investeeringud tehisintellekti.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: