Inimene on avatud süsteem. Ta peab vahetama regulaarselt keskkonnaga ainet ja energiat ning regulaarselt sööma. Kanalisatsiooniäri kõrval oleks seega toitlustamise ettevõte pidamine igati arukas tegu. Toitlustamist võibki pidada üheks vanimatest ametitest. See omakorda toob esile, et selle äri mudelit on põhjalikult testitud.

Muu hulgas on teada, et see äri polegi kuigi kerge. Kerge tundub ainult idee, näiteks oma restoranist, milles on viisakad külalised tänulikud ja maksavad veel raha ka. Seetõttu alustab tõenäoliselt iga sekund kusagil maailmas mõni uus toitlustuskoht. Samal ajal läheb loojakarja pettumuste ja võlakoorma all ägav endine unistus.

Kuna kirjeldatud ratas näib pöörlevat igavesti, ühendavad end selle külge mitmesugused muud tegijad alates pangast ja lõpetades pankrotihalduriga. Nende vahele paigutub üsna loomulikuna mõni IT-firma. Sõltumata restoranipidaja saatusest püüavad nemad olukorrast puhtamalt väljuda.

Sama püüab arusaadavalt ka toitlustaja, kes otsib meetmeid oma kulude kontrolli all hoidmiseks. Näiteks palgates võimalikult odavat tööjõudu ja otsides pidevalt uusi tühja kõhuga kliente. Siin tuleb esile IT-teenuste potentsiaal. Erinevalt üksikust restoranist, mille osa turul uue restorani lisandumisega väheneb, kasvab IT-teenuse pakkuja iga uue poe pidaja lisandumisega üha suuremaks. Tema teenuse väärtust võimendab võrguefekt. Selle tõttu on toitlustajale loogiline siduda end eduka teenusepakkujaga.

Restoranipidaja jaoks lisandub kulude struktuuri uus, infoteenuse eest tasumise element. Kasumi säilitamiseks peab kasvatama sööjate arvu. Kasvab nende osa, kes tellivad toidu koju. IT-teenus viis menüü ja reservatsioonid veebikeskkonda. See omakorda harjutas kliente kasutama toiduteenust teistmoodi. Kliendibaasi suurenemine tähendas omakorda restoranipidajale kasvavaid pingutusi veebiostjate meelitamiseks. Suures pildis tähendab see enamasti rahalisi soodustusi.

Mõneti loogilise, kuigi üllatava jätkusammuna asusid mõned IT-ettevõtjad ise restoranipidajateks. Nemad teavad, kuidas see äri käib. Enamgi veel, nad aitasid pikendada restoraniletti, pakkudes neile uusi kliente, kes ei viitsinudki kodust väljuda. Kõik on märganud restoranite ja magalate vahel vuravaid toidukullereid.

Selles´l sujuvas tegevusvoo pildis on üks nurgeline element – kesklinna enamasti kallil pinnal asuv restoran. Kui inimesed saavad restoranitoidu kätte kodudes, siis milleks maksta kallist renti? Restoranipidaja on kitsikuses, sest algupärane idee oli ja on endiselt toitlustada kohale ilmuvad söömalisi. Nad ei saa kuhugi põgeneda.

Kuid IT-platvormi arendaja võib ehitada uue ja tõhusa restorani kasvõi linna perifeerias asuvale tühermaale. Tihti ongi see magalarajoonile lähemal kui kesklinna toitlustusasutus. Olgu näiteks Uberi käivitanud ja selle juhi kohalt halva käitumise pärast lahkuma sunnitud Travis Kalanicki värske äriidee CloudKitchens ehk pilveköök. Firma sai Saudi Araabia riiklikult investeerimisfondilt 400 miljoni dollari suuruse rahasüsti. Firma väärtuseks hinnatakse juba praegu viit miljardit dollarit.

Tulevik meenutab ärajäänud minevikku, milles arendati suurlinnades toruposti. Toonased äriplaanid nägid samuti toidu kojutoimetamist. Kuna põhiidee rajanes kirjaveole, siis telegraafi ja telefoni areng peatasid torutranspordi innovatsiooni. Nüüd oleme telefoni ja telegraafi innovatsiooni tõttu jõudmas kunagise unistuse teostamiseni.

Traditsiooniliste restoranipidajate visioon on ilmselt ajale jalgu jäämas. Ega nad ära kao. Ära kaovad üksikud ettevõtjad, keda ohverdatakse selleski ärimudelis innovatsiooni leidmisele. Söömise soov on ometi ajatu.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".