Nutivaba eine arendab lapse aju ja vähendab ülekaalulisuse riski ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Söögiajaks nutiseadmeste loobumine tuleb lastele kasuks mitmeski mõttes.
Söögiajaks nutiseadmeste loobumine tuleb lastele kasuks mitmeski mõttes. Autor/allikas: Avel Chuklanov/Unsplash

Nutikalt söömiseks tasub jätta nutiseade einestamisel taskusse ja kutsuda lauda ka teised pereliikmed, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Söök ja söömine on palju enamat, kui lihtsalt energiavarude ja ehitusmaterjali laadimine keres asuvasse torusse. Üks toitumisega kaasnev nähtus on sotsialiseerumine. Tõenäoliselt on see ürgse taustaga nähtus, mille käigus jagati kollektiivselt edukamalt toitu hankides seda omavahel koos vaimse toiduga kogetust, mõtetest või lihtsalt meeli lõbustavast.

Nähtuse loomusunni tugevus ilmutab end näiteks sünnipäeval. Vaevalt, et keegi läheb sünnipäevalisele külla söömismõtetega. Sama ebatõenäoline on korraldada aga sünnipäeva ilma söögita. Süüa nagu polekski vaja, kuid kostitamiseta tunduks midagi väga valesti. Üheskoos nosimine avab suhtemaailma ja teeb toredast päevast meeldejääva. Sama ühine söömine kordub lõpuks matustelgi, argisemaid ühise söögilaua taga veedetud olukordi unustamata.

Kuigi just unustamine võib osutuda peagi võtmeküsimuseks. Võtmeks sotsiaalse kohmakuse ja üksiolemise maailma, unustades kultuurist ja argielust midagi seni nii harjumuspärast. Toidu pärast ei pea muretsema. Muretsema peab inimese pärast. Erinevalt ürgsetest nappus- ja kasinusaegadest, mil pidi toitu päevade kaupa taga ajama, ajab täna toit taga sööjaid. Vanasti võis tähendadagi üksiolemine näljasurma. Täna võib näha toidukülla laua taga vabatahtlikku ja süvenevat isoleeritust.

Võimalikule ohule viitab esmapilgul kaugena näiv üleskutse vähendada laste ekraanide ees veedetud aega. Sel teemal ei paista olevat midagi uudistada. Ekraanide ette jäetud ajale ohverdatud aktiivse liikumise võimalustest ning süveneva protsessi osalist süüd laste kehvade kehaliste võimete ja ülekaaluprobleemide suurenemisest on kuulnud kõik.

Paari tuhande Kanada koolieeliku elu kajastavas värskelt avaldatud uuringus pandi tähele, kuidas suureneb koos ekraanide ees veedetud ajaga kliiniliste tunnustega tähelepanuhäirete esinemissagedus. Samuti seostatakse ekraaniaja pikenemist erinevate lapse arengut mõõtvate testide tulemuste langusega jne.

David G. Allan polemiseerib CNNi portaalis konkreetselt söögi ajal nutiseadmete kasutamisest ja selle võimalikust mõjust unustada, kui hea ja kasulik on koos veedetud söömine, seda lisaks lihtsalt kõhu täitmisele. Lugu algab meest vaevava enesekontrolliga hoiduda õpetamast laste vanemaid. Nõuannetest stressis vanemad võivad mõjuda ju lapse heaolule soovitust vastupidiselt. Ta usaldab vanemaid. Nad teavad isegi, mis on nende lapsele hea. Erandiks on juhtumid, kui ta näeb peret kusagil söömas ja lapsel lastakse tegeleda oma nutiseadmega.

David mõistab vähemalt osaliselt, kui vanemad soovivad hetke omavahel vestelda ja lasevad toimetada võsukesel talle huvitavaga. Ent nutiseade ei ole siin õige lahendus. Tulevikus võib see kaasa tuua midagi veelgi halvemat.

Tema mure äratasid mõned hiljutised uuringud, milles langes ühiselt teineteisega suheldes veedetud söögiaeg kokku paremate õpitulemuste ja vähemate käitumishäiretega. Nutiseadmest vaba söömine seostub isegi väiksema laste ülekaalulisuse riskiga ning teismeeas harvemini suitsetamise ja uimastite kasutamisega.

Mida imelist võib saada laps ühest nutiseadmetust söömisest? Vihjed sai juba üles loetud. Need on vaja siduda vaid kiiret muutuste perioodi läbiva lapse arenguga. Söögiaegne vestlus õpetab ennast väljendama, vahetama mõtteid, arutlema, jutustama, nalja tegema ja samas ka toitu oodates end valitsema. Söömise ajal leitakse tihti koduste inimestega võrreldes muude olukordadega parem ühine kontakt, avastatakse ühiseid teemasid ja tugevdatakse omavahelist sidet.

Targalt käitudes võib korraldada igaüks eksperimendi, milles palub lapsel söögi ajaks nutiseade sulgeda. Tarkus seisneb selles, et tuleb ära oodata väike tusaperiood, sest peagi juhtub midagi toredat. Ollakse ju lõppude lõpuks söömas. Ent veelgi enam on iga lapse loomulik reaktsioon käivitada saabuva igavuse toel fantaasia ja märgata asju, millest võib alata huvitav suhtlus.

Näiliselt leiavad tühise koosveedetud söögiaja käigus aset pisikesed, kuid olulised arengunihked- Selle käigu luuakse või külvatakse midagi, millest päritakse kasu ja rõõmu elu lõpuni. Inimestega suhtlemise rohkusest peaks võitma kõik. Eriti kehtib see laste puhul. Seda arvestades tasub söögiaeg telefoni käest tagasi võita ja muuta söömine nutikaks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: