Keskmine nutitelefon on WC-potist seitse korda räpasem ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Täpne bakerite hulk võib sõltuvalt telefonist ja tualetist erineda.
Täpne bakerite hulk võib sõltuvalt telefonist ja tualetist erineda. Autor/allikas: Gabor Monori/Unsplash

Kasvava küberkuritegevuse varjus kipub ununema, et digitaalne hügieen ei tohiks piirduda vaid virtuaalse maailmaga. Keskmisel nutitelefonil elab baktereid umbes seitse korda rohkem kui WC-potis, hoiatab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kohates koos sõnu "digitaalne" ja "hügieen" kombineerib mõistus selle mõtestamiseks kokku midagi arvutiviiruste ja küberturvalisuse teemalist. Juhtuvat võib pidada kaasaegsesse kultuuri lisandunud kohanemisilminguks. Oluline osa kohanemisest on suunatud ellujäämisele.

Suur osa ülejäänust peaks tagama paljunemiseks vajaliku potentsiaali. Digitaalse andmeruumi kombineerumist senise bioloogilise arenguga ja kohanemisega peab vaatama samuti ellujäämise ja paljunemise võtmes. Digitaalne hügieen peaks toetama seega nii ohutut elu kui ka aitama kaasa vastassugupoole kontaktide sõlmimisele, aidates seeläbi kaasa liigi jätkamisele.

Tänu andmete haldamise kaudu juhitud protsesside automatiseerimisele on tõesti osa ohtlikest tegevustest ja olukordadest inimesest kaugenenud. Inimesed elavad kauem ja neid on rohkem. Arvukus ei seletu ainult pikema elueaga, vaid arenguriikide heaolu kasvuga kaasnenud sündide rohkuse ja laste suremuse langusega. Arenenud riikides paistab tehnoloogiline heaolu voolama vastupidises suunas, võimaldades täita elatavat aega rohkema tööga. Seda meelitab tegema suurema sissetuleku toetatud tarbimisrõõm, mistõttu pole laste sünnitamiseks ei aega ega tahtmist.

Võib-olla on kadumas ka ürgne, vahest isegi instinktiivne arvestus, omamoodi sõnadeta kokkulepe, et lapsed pakuvad hoolt, kui vanadus röövib rammu. Tänu tehnoloogilisele edule pole vanaduspõlveks laste tuge enam vaja. Modernsest keskkonnast on kadunud mitmed varasemad ohud, toit asub hiirekliki kaugusel. Sama teed pidi pakutakse mitmesuguseid elukvaliteedi teenuseid, arstiabi on tõhusam kui eales. Sotsiaalse suhtlemise vajadust kompenseerivad Facebook ning Instagram.

Sedamoodi kirjeldatuna kuvandub elu rõõsa pillerkaarena. Kui kõrvad sulgeda, pole kosta ka ühtegi protestihäält. Ajastule kohasemalt on tõsta näo lähedusse nutitelefon, et saada kinnitust ja kogeda sarnaselt käituva sõbra ekstaatilist rõõmu.

Tuju võiks rikkuda vaid sõnakombinatsioon "riski homöostaas". Pikem sõna pärineb bioloogiast ja tähistab teatud parameetrite hoidmist eluks vajalikus vahemikus. Maailm muutub. Muutub ka inimese tegutsemine, aga elu tagavad protsessid vajavad stabiilsust. Keha kui kompleksse süsteemi üheks omaduseks ongi võidelda muutuste vastu ja säilitada süsteemi elementide talitluseks vajalik tasakaal.

Riskidega seoses on märgatud, et eemaldades või minimeerides mõne teadaoleva halva sündmuse tõenäosuse, lisandub süsteemi mõni uut tüüpi risk. Paistab, et inimest ohustavad riskid tahavad püsida samuti konstantses kontsentratsioonis. Näiteks muutes töö vähem kehaliselt koormavaks, lisandus inimeste ellu vaegliikumisest ja ülekaalulisusest tingitud risk. Puhtuspürgimuse tulemusel tärkas allergiarisk, automatiseerimine ohustas tööhõivet, infovahetuse edendamine sünnitas uut tüüpi kuritegevust jne.

Nähtust on hakatud nimetama riski homöostaasiks. Probleem on olemas ja väärib eraldi sõna, sest vanade riskide suhtes on olemas sellega arvestav kohandumine, sealhulgas kultuuri programmeeritud käitumiste näol. Uute riskidega toime tulemiseks tuleb enne seda neid kogeda ehk kannatada ja tunda valu.

Puhtusest rääkides leidub ilmselt vähe neid, keda ei häiri, kui kõrva ja suu juurde satuvad seedetrakti mustemast otsast pärit mikroorganismid. Neid võib võrrelda ulakate lastega, kes tahavad minna lõbustuspargis uuele ringile. Tõsisemalt rääkides põhjustavad mainitud pisikud suhu ja silma sattudes tõsiseid haiguseid. Mõned neist on resistentsed antimikroobsetele rohtudele. Tagajärjed võivad olla raskesti ravitavad.

Sellise sündmuse risk on hakanud kasvama, sest kirjeldatud tegelased elavad nutitelefoni pinnal. Soe ja pesematult kõikjale kaasa käiv tehiskaaslane on WC-potist umbes seitse korda räpasem. Ometi hoitakse seda hea meelega suu juures. Põhjus on igati loogiline.

WC-poti puhastamine kuulub kohanemisnähtuse hulka, aga kallist elektroonikaseadet hoitakse kraaniveest võimalikult kaugel. Seda eelistatakse hoida söögilaual, taskus, kotis, WC-põrandast põlvedeni, et see siis kätte haarata ja asuda käsi pesema, aga talletades enne seda veel uued bakterid tasku siirduvale telefonile. Tüüpiline telefoniomanik puudutab nutiseadet umbes iga veerand tunni järel, kogudes selle pinnale üha rikkalikuma mikrobioomi.

Uuringud on tuvastanud fekaalset materjali rohkem kui pooltelt telefonidelt. Järgmine kord kui kuuled sõnu "digitaalne" ja "hügieen", mõtle ka selle peale.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: