Inimeste soolestikust leiti sadu senitundmatuid mikroobe ({{commentsTotal}})

Kokku leidsid teadlased 1958 uut bakteriliiki.
Kokku leidsid teadlased 1958 uut bakteriliiki. Autor/allikas: MBL-EMI

Tuhandete inimeste kõhust võetud DNA proove uuel viisil uurinud teadlased leidsid peaaegu 2000 uut bakteriliiki. Töö autorite sõnul võib tõusta tähelepanekutest tulevikus kasu nii haiguste diagnoosimisel kui ka sellele järgneval ravil.

Kokku kasvas tehtud tähelepanekute toel teadaolevalt inimeste soolestikus elavate bakterite arv peaaegu kolm ligi kolm korda. "Soolestik sobib neile suurepäraselt, kuid hapnik ei paista neile meeldivat. Seetõttu ei saa me öelda kuigi palju selle kohta, mida nad seal täpselt teevad või mis rolli täidavad," märkis Rob Finn, uusi baktereid kirjeldava uurimuse juhtivautor ja Euroopa bioinformaatika instituudi teadur.

Genoomi uurimisel saadud teadmised võiksid anda vihjeid mikrobioloogidele, millised kasvutingimused sobivat nüüd leitud bakteritele kõige paremini. See avab omakorda võimaluse nende laboris kasvatamiseks.

Teadusele tuntud mikroobiliike on äkitselt isegi liiga palju. "Nende põhjalikumaks uurimiseks on vaja aega ja vahendeid, nii et peame täiendavate DNA-uuringutega välja valima neist kõige olulisemad," laiendas töö esimene autor Alex Mitchell

Finn märkis, et vastleitud baktereid ei ela soolestikus tõenäoliselt väga palju. Vastasel juhul oleks jäänud need teadlastele silma juba varem. Uute bakterite mikroskoobi all otsimise asemel järjestas töörühm kogu proovides leidunud pärilikkusaine. Soolestikus valitsevate tingimuste tõttu oli see seejuures tublisti lagunenud.

Nende tervikgenoomideks kokku paneminesarnanes kümnete tuhandete miljonitest tükikestest koosnevate puslede kokkupanemisega. Teadlaste õnneks said nad kasutada nüüdisaegsete arvutite ja algoritmide abi. Saadud tulemusi kõrvutati kõikide avalikult ligipääsetavate andmebaasidega. Kokku leidsid teadlased metagenoomika abil 1952 liiki, mida ei leidunud teistes registrites

Uued horisondid.

Harilikult piirduvad suured geeniuuringud ainult Euroopa, Põhja-Ameerika ja teiste vanade tööstusriikidega. Seekord oli veidi enam kui 10 000 elavalt või surnud inimeselt võetud proovide seas ka tuhandete Aasias ning sadu Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas elavate inimeste roojanäidised.

See tasus ära. "Saime teada, kui eriilmelised mikrobioomid olla võivad. Tulevikus tahaksime võtta selle ette veelgi laiemalt. Eriti Aafrikas on isoleeritud piirkondi, mis ei pruugi sarnaneda üldse sellele, mida oleme seni näinud," leidis Finn. Põhja-Ameerikas ja Euroopas elavate inimeste mikrobioom erines mujal maailmas elavate inimeste omast märkimisväärselt.

Teisisõnu, enne teiste mandrite põhjalikku uurimist pole võimalik saada inimeste siseelustikust täit ülevaadet. Laias plaanis olid tulemused mikrobioloogid tema hinnangul ootuspärased. Soolestiku mikrofloorat mõjutab oluliselt inimeste toidusedel. Näiteks süüakse läänemaailmas rohkem liha.

Finn märkis, et tulevikus võiks olla tööst kasu erinevate haiguste diagnoosimisel. Viimasel kümnendil tehtud uurimistööd on näidanud, et inimest mikrobioom võib mõjutada inimeste ainevahetust, immuunsüsteemi ja isegi närvisüsteemi tööd. "Kui teadlased kahtlustavad, et mingit haigust põhjustab mingi bakeriliigi üleküllus või vohamine, on võrdluskataloog oletuse kinnitamiseks möödapääsmatu," laiendas mikrobioloog.

Samas nentis ta, et "terve" mikrobioomi defineerimine ei ole kuigi sirgjooneline. "Seda sõna on üritatud defineerida juba kümneid aastaid. Mikrobioomi puhul hakkame rääkima ilmselt tervest reast "tervetest seisunditest", mis erinevad vastavalt piirkonnale ja inimeste eripäradele," viitas ka Mitchell.

Oluline roll on nii ravimite tarbimisel kui ka toitumis- ja nn roojamisharjumustel. Oma jälje jätavad isegi õlle-, veini- ja isegi šokolaadieelistused.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: