Sündimise viis mõjutab lapse mikrobioomi ja immuunsust
Ruutmeetril lapse nahal elab keskmiselt 1,8 miljardit bakterirakku, mis suures osas sarnanevad ema omadega ning nende kooslus sõltub suuresti sellest, kas laps tuli ilmale loomuliku sünnituse teel või keisrilõikega.
See, kuidas lapse mikroboom areneb mõjutab nii lapse naha tervist kui ka immuunsüsteemi arengut.
Seetõttu vaatasidki Shanghais asuva Fudani Ülikooli teadlased, kust lapsed saavad oma mikroobid ja enamiku saavad nad oma emadelt. See pole siiski sugugi üllatav, kuivõrd ka varasemad uuringud on seda kinnitanud.
Seega on loomulikul teel sündimine väikesele ilmakodanikule mikrobioomi mõttes kindlasti kasulikum. Hiinlaste uuringu uudne osa on aga see, mis näitab, kui oluline see siiski on.
Hiina teadlased võtsid 158 lapselt ja emalt mikroobiproovi kolmest kohast kehal: põselt, käsivarrelt ning sääremarjalt. 50 juhuvalimi alusel valitud lapse puhul vaadati nende mikrobioomi muutumist kuni 10. eluaastani.
Selgus, et enamik laste mikroobikooslustest sarnanes nende emade omaga rohkem kui nendega mitte seotud naiste mikrobiootaga.
Mõistagi oli erinevate kehapiirkondade mikroobikooslused erinevad. Näiteks tuli välja, et põselt võetud proov sarnanes 10aastasel lapsel emalt saadud mikroobikooslusega kõige enam nendel lastel, kes olid sündinud loomulikul teel, mitte keisrilõikega.
Uuringu juhtivautor Zhe-Xue Quan võttis uuringu tulemused kokku rõhutades seda, et lapsed saavad oma mikrobioomi sündimise ajal emalt ning suures osas jääb see bakterikooslus last kaitsma ka veel 10-aastaseks saamisel; osa bakterikooslustes tugevneb aja jooksul ning toetab sellega ka lapse immuunsüsteemi arengut.
Artikkel ilmus ajakirjas Journal of Investigative Dermatology.
Toimetaja: Marju Himma
