Imikud saavad olulised mikroobid siiski sünnil, mitte platsentast ({{commentsTotal}})

Sünnil ja imetamisel emalt lapsele kanduvatel bakterid aitavad tugevdada muu hulgas laste immuunsust.
Sünnil ja imetamisel emalt lapsele kanduvatel bakterid aitavad tugevdada muu hulgas laste immuunsust. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Mõne aasta eest teadusmaailmas laineid löönud teade platsentas leiduvatest bakteritest oli ennatlik, leiavad sadu emakooke uurinud teadlased.

Loodet hapniku ja toitainetega varustavaid elundit peeti steriilseks enam kui sajandi. Aastal 2014 leidis rühm teadlasi aga selles leiduvat DNA uurides jälgi tavaliselt suus leiduvatest bakteritest. Viimane vihjas, et mõned ema verre sattunud mikroobid suudavad läbida loodet kaitsvat barjääri.

Sellest ajast saadik on teadlaskond vaielnud, kas USA-s asuva Baylori meditsiinikolledži professori Kjersti Aagaardi juhitud töörühm avastas tõesti midagi uut või oli tegu muudest allikatest pärit saastega. Tulemusi ei suudetud seniajani väiksemates uuringutes korrata.

Nüüd panid idee proovile Cambridge'i Ülikooli teadlased, kes uurisid vahetult pärast sündi kogutud 537 emakooki. Ühe meetodiga otsiti DNA-järjestusi, mis on olemas kõigil bakteritel. Teisel viisil järjestati kogu proovis leidunud pärilikkusaine. Viimaks kõrvutasid nad sõelae jäänud DNA-d liikidega, kes elavad tupes või sünnituskanalis. Samuti uurisid nad, milliseid baktereid leidus pärilikkusaine uurimiseks kasutatavates komplektides.

Gordon Smith ja Marcus de Goffau leidsid kolleegidega pärast saaste eemaldamist vaid ühte tüüpi mikroobe. Ligikaudu viies protsendis proovides täheldasid nad liiki Streptococcus agalactiae kuuluvaid baktereid. Neid seostatakse bakteriaalsete nakkustega, mis võivad päädida halvimal juhul veremürgituse ja imiku surmaga.

Kokkuvõtlikult viitavad tulemused töörühma sõnul, et esialgsed teated platsentas elavatest bakteritest osutusid valeks. Järeldused on kooskõlas varem hiirtega tehtud katsetega.

Varem ilmunud uurimuse juhtivautor Kjersti Aagaard leidis aga väljaandes The Atlantic, et Cambridge'i teadlased eemaldasid saaste pähe ka olulisi signaale. Näiteks võisid elada emakoogis samad bakterid kui tupes. Samuti puhastasid nad proove tema hinnangul liiga põhjalikult ja keskendusid platsenta osale, millest oli bakterite leidmine niigi vähetõenäoline.

Smith viitas seevastu kolleegidega, et nähtud tupebakterite hulk sõltus tugevalt sellest, kas laps tuli loomulikult või keisrilõike teel. Samuti olid nad kindlad, et oleksid suutnud avastada isegi haruldasemaid mikroobe. Teadlased suutsid nad tuvastada nad väikeses koguses sihilikult proovidesse lisatud sisalike baktereid.

Samuti märkisid nad, et Aagaard võis alahinnata DNA järjestamiseks kasutatavates komplektides leiduvate bakterite hulka. Näiteks on leitud ajust päikesevalguseta kiratsevaid või kehatemperatuuril mitte kasvada suutvaid baktereid. Samuti on leitud mitmetest inimeste kehaosadest taimedega seostatavaid mikroobe.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: