Platsentakapslite söömine ei vähenda sünnitusjärgseid meeleolumuutusi ({{commentsTotal}})

Platsentakapslitel ei ole mõju sünnitusjärgse depressiooni kujunemisele või selle ärahoidmisele.
Platsentakapslitel ei ole mõju sünnitusjärgse depressiooni kujunemisele või selle ärahoidmisele. Autor/allikas: Wikimedia Commons

USAs, Ühendkuningriigis, Saksamaal ja mitmes teises arenenud lääneriigis kogub värskelt emaks saanud naiste hulgas populaarsust platsentakapslite söömine, millel arvatakse olevat mõju sünnitusjärgse meeleolumuutuse vastu ning mis peaks tekitama ema ja lapse vahel suurema sideme.

Nüüd on see arvamus saanud teadusliku ümberlükkamise osaks. Nevada ülikooli teadlased tegid uuringu äsja sünnitanud naistel, kellest tosinale anti platsentakapsleid, 15 naisele aga platseebot mõne nädala vältel pärast sünnitust.

Selgus, et platsentakapslitel ei olnud mingit mõju sünnitusjärgse depressiooni kujunemisele või selle ärahoidmisele. Küll aga oli ema veres märgata väikest, kuid siiski tuvastatavat hormoonide tõusu.

„Platsentasöömise pooldajad ilmselt viitavad selle kasulikkusele just uuringu selle leiu tõttu, et vastavate platsentas olevate hormoonide hulga kasvu oli märgata ka ema veres, kuid me nägime ka, et sel ei ole mõju ema meeleolule,“ selgitas uuringu üks autoritest professor Daniel Benyshek.

Samas ütleb uuringu juhtivautor Sharon Young, et selle uuringu tulemused ei räägi platsentasöömise poolt ega vastu, kuna teatud hormonaalne muutus naise kehas ju siiski esineb. Paari aasta eest Northwesterni ülikooli teadlaste ülevaateartikkel, millest ERR Novaator kirjutas, sedastab, et platsentasöömise kasulikke mõjusid ei ole kuigi palju teada, kuid kahjulikke mõjusid pole pea üldse uuritud.

Varem on Nevada ülikooli sama teadlasgrupp näidanud, et platsentakapslite võtmisel pole mõju ka ema veres sisalduvale raua kontsentratsioonile, mida nende tablettide puhul on väidetud olevat.

Kui varem võtsid platsentakapsleid pigem kodusünnitajad, siis üha enam on neid hakanud tarvitama ka haiglas sünnitanud naised. Naised loodavad, et platsenta mõjutab nende hormonaalset taset ning nii ei teki sünnitusjärgset depressiooni.

Miks on inimesed hakanud platsentasöömist harrastama? On arvamus, et kuna loomariigis söövad paljud imetajad pärast poegimist platsentat, siis küllap on see ka inimesele tarvilik.

Värske Nevada ülikooli teadlaste uuringu kriitikana tuleb välja tuua katsealuste väike hulk, mis ei pruugi olla piisav suurte üldistuste tegemiseks. Samas on aga platsentasöömise teemalisi uuringuid tehtud peamiselt loomadel ning väga vähe inimestel, mistõttu on praegune uuring panus sellesse väheuuritud valdkonda.

Küll aga on Nevada ülikooli teadlaste uuring näide sellest, kuidas teadlased tegelevad üha enam teaduspõhiste meetoditega igapäevaelus käibele läinud tervisekäitumise praktikate tõestamise või ümberlükkamisega. Loodetavasti jääb neil ka aega ja võimalust uurida ning arendada ka neid meditsiiniteemasid, mis võiksid tulevikus aidata inimeste tervist hoida ja parandada.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: