Siiski on varasemad uuringud näidanud, et rahutute jalgade sündroomiga patsientidel esineb sagedamini ajus rauapuudus ning see häirib ajukeemia normaalset toimimist. See kõik võib omakorda viidata toitumise ja seedimise mõjudele.

Stanfordi ülikooli teadlaste hiljutine uuring seob rahutute jalgade sündroomi mikrobioomi, täpsemalt teatud haruldaste bakterite düsbioosi ehk üleesindatusega peensooles. Kui tervikuna esineb peensoole bakterite vohamist kuni 15 protsendil inimestest, siis rahutute jalgade sündroomiga patsientidel esines seda kõigil.

Uuringu autorid toovad välja, et aju rauapuudus võib olla omakorda üldise rauapuuduse tagajärg või ka näiteks soolestiku põletiku tagajärg. Selleks, et seda kontrollida on vaja teha roojaproov ning analüüsida selles esinevat mikroobikooslust.

Seda tegid ka uuringu autorid: nad kogusid unekliinikusse pöördunud rahutute jalgade sündroomiga patsientidelt roojaproovid, testisid nende perifeerset rauataset kehas ning lasid täita küsimustiku une kvaliteedi ja seedimise kohta. Seejärel tegid nad geneetilise määramisele roojas sisaldunud bakteritele.

See võimaldaski hinnata, millised bakterid on inimese soolestikus üleesindatud ning kõigil uuringus osalenud patsientidel oli üleesindatud just peensooles elavad haruldased bakterid. Samuti esines kõigil patsientidel unehäireid, mis võivad olla nii rahutute jalgade sündroomi tagajärg, kuid ka põhjus.

Uuringu kriitikana toovad autorid välja, et seni on uuringus osalenud vähe katsealuseid (4 naist ja 3 meest), mistõttu jätkavad nad unekliiniku patsientide uurimist.