Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Uneaegne jalgadega rapsimine suurendab südamehaiguste tõenäosust

Öine jalgade aktiivsus võib põhjustada unehäireid ja uimasust.
Öine jalgade aktiivsus võib põhjustada unehäireid ja uimasust. Autor/allikas: Wikimedia Commons
Toimetas Kirsikka Kurg

USA teadlaste viimase uurimuse kohaselt on öösel jalgadega siputavatel ja rapsivatel meestel suurem tõenäosus haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse kui nende rahulikult magavatel sookaaslastel. Uues uuringus osalesid üle 65-aastased mehed, kellest rohkem kui kahel kolmandikul esines öösiti tahtmatuid jalgade liigutusi. Kuigi paariaastase jälgimise jooksul ilmnes perioodiliste jäsemete liigutustega meestel suurem tõenäosus erinevateks kardiovaskulaarseteks probleemideks, on ilmnenud seose põhjus veel teadmata.

Perioodiliste jäsemeliigutuste sündroom (PLMD – periodic limb movement disorder) on unehäire, mille korral inimene rapsib magamise ajal jäsemete, eriti jalgadega. Liigutused on korduvad ja rütmilised, toimudes umbes iga 20–40 sekundi järel. Seisund erineb rahutute jalgade sündroomist (RLS – restless legs syndrome), mis on just puhkeolekus ja uneaja saabudes süvenev sensomotoorne häire. Samas esineb enamusel (80%) RLSi-patsientidel ka perioodiline jäsemete liigutamise häire, mistõttu kontrollimatu vajadus jalgu liigutada võib põhjustada unetust.

Uurimuses osales ligi 3000 üle 65–aastast meest, kelle und jälgiti ühe öö jooksul. Testis märgiti üles, kui sageli esines meestel tahtmatuid jalgade liigutusi ja painutusi ning kui tihti nad virgusid seetõttu unest. Leiti, et 70% magajatest liigutas jalgu viis või rohkem korda tunni jooksul ja üle poolte katsealustest ärkas enda teadmata vähemalt korra tunnis.

Järgmise 4–5 aasta jooksul kujunes umbes 500 mehel mingi südame või veresoonte haigus. Jalgade liigutusi ei saa siduda katsetulemuste põhjal mingi konkreetse häirega, kuid kõiki kardiovaskulaarseid probleeme kombineerides on PLMD-ga meestel 25–30% suurem tõenäosus haigestuda mõnda sellisesse haigusesse.

Kuigi teadlased võtsid arvesse ka teisi riskifaktoreid, nagu diabeet, kõrge vererõhk, suitsetamine ja alkoholi tarbimine, ei saa siiski kindlalt väita, et öine käitumine põhjustaks südameprobleeme. Arvatakse, et rahutu uni ja liigutamine kiirendavad südametööd ja tõstavad vererõhku, mis pika aja jooksul võib muutuda südamele koormavaks.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: