Une tulekuks soovitatakse inimestel mõttes lambaid lugeda, mis enamasti tähendabki kujutluspilti maalilises maakohas järgemööda üle aia hüppavatest lammastest. Siiani vähe uuritud haruldase häire afantaasia all kannatavad inimesed seda lambastseeni ette kujutada ei suuda. Ehkki nad oskavad lammast kirjeldada ning tunneks lamba kohe ära, ei suuda nad vaimusilmas kujutleda midagi, mida nad parasjagu ei näe, vahendab ScienceAlert.

Afantaasia tähendabki võimetust oma mälestuste põhjal kujutluspilte luua. Seda põdev inimene ei suuda kujutleda ka näiteks armsama nägu või tuttavat paika. Ehkki afantaasia kirjeldusi leiab juba 19. sajandist, liigitati häire teistest eraldiseisvaks alles 2015. aastal. Nüüdseks on afantaasia kohta avaldatud vaid käputäis uuringuid, millest mitu põhineb inimeste enesekirjeldustel.

Pärast "afantaasia" mõiste käibelevõttu 2015. aastal oli Niel Kenmuir oli üks esimesi, kes avalikult oma kogemusest rääkis. Kenmuiri sõnul sai ta juba noorena aru, et on erinev, sest ei suutnud näiteks magama minnes üle aia hüppavaid lambaid kujutleda. Sarnast kogemust jagas mullu avalikkusega ka Serena Puang, kes on enda sõnul uinumiseks aastaid vaimusilmas tühjuses numbreid loendanud.

Ehkki afantaasiaga inimestel võib olla keeruline lambaid lugeda, ei mõjuta häire otseselt inimese loomingulisust või kujutlusvõimet. Vaid üksikud afantaasia diagnoosi sanutest kurdavad silmmälu probleeme.

Enamik afantaasiaga inimesi elab täisväärtuslikku tavalist elu ning paljud isegi ei märka enda erinevust enne täiskasvanuks saamist. Mõni neist näeb isegi visuaalseid unenägusid. Afantaasikud oskavad igal juhul nägusid ja kohti kirjeldada ning ära tunda, mis viitab, et nende sõnalise kujutlusvõime ja kohamäluga on kõik korras.

Sama oletust toetab äsjane afantaasia-uuring. Selle jaoks näitasid teadlased 103 afantaasiaga ja kontrollrühma katseisikule fotosid kolmest erinevast elutoast. Seejärel palusid nad katseisikutel joonistada nähtud tuba paberile korra fotot kõrvale vaadates ja teine kord mälu järgi. Joonistusi hindas veebi teel 2795 hindajat, kes jälgisid joonistuste eseme- ja ruumi-üksikasju.

Autorite sõnul ei märganud nad afantaasia-rühma ja kontrollrühma inimeste joonistustes mingit erinevust, kui joonistus tehti fotot vaadates. Järelikult on afantaasia seotud inimese mäluga, mitte tema pingutuse, joonistusoskuse või tajuprotsessiga. Muu hulgas olid afantaasiaga katseisikud joonistades sama enesekindlad kui kontrollrühma kuulunud inimesed. Paljud afantaasikud olid saanud kunstiõpetust või töötasid kunstiga seotud ametikohal.

Erinevus kahe rühma vahel tekkis siis, kui katseisikud pidid ruume mälu järgi joonistama. Selles katsevoorus läks afantaasikutel teistest kehvemini. Kõigil 61 afantaasiaga katseisikul meenus peast joonistades tunduvalt vähem üksikasju. Samuti oli nende joonistustel vähem värvi ja rohkem sõnu. Näiteks kirjutas üks joonistaja oma pildile sõna "aken", selmet akent joonistada.

Ometi tajusid afantaasikud ruumi sama täpselt kui 52 kontrollrühma kuulunud katseisikut. Afantaasiaga inimesed mäletasid õigesti esemete asupaika ja suurust. Võrreldes kontrollrühmaga oli nende mälu isegi täpsem.

Chicago Ülikooli psühholoogi Wilma Bainbridge'i sõnul võivad afantaasikud raske joonistusülesandega toimetulekuks kasutada lihtsalt teisi strateegiaid, näiteks ruumi enda jaoks sõnaliselt kodeerida. Sõnadele toetudes ja muude korvamis-strateegiatega võib afantaasiaga inimestel esineda vähem võltsmälestusi, lisab ta.

Pildilisema mäluga inimesed kippusid aga nähtud pilte varem nähtud piltidega mõttes kokku segama. Näiteks joonistas üks kontrollrühma kuulunupildile klaveri, kuigi fotol seda polnud.

Niisiis kinnitas äsjane uuring teise hiljutise uuringu tulemust, et afantaasiaga inimestel puudub pildiline kujutlusvõime, kuid nende kohamälu pole vaimusilmaga seotud. Ehkki afantaasia neuroloogiliste põhjuste  mõistmiseks on vaja täiendavaid uuringuid, oletavad uurijad, et kaasasündinud afantaasiaga inimesed on võrreldavad sünnipäraselt pimedatega. Mõlemad suudavad ruumi kirjeldada ja selles ringi liikuda, ilma seda otseselt nägemata.

Autorite sõnul aitab afantaasikute uurimine tedlastel paremini mõista pildilisust, mälu ja taju.

Uuringust kirjutatakse ajakirjas Cortex.