"Meie eesmärk pole rõhutada, et kõik unega seotud sümptomid on geneetilised. Meeles tuleb pidada, et neist paljud tulenevad elustiilist – halvast unehügieenist, alkoholi tarvitamisest, suitsetamisest ja vähesest spordi tegemisest. Nende riskiteguritega tegeledes võib paraneda unekvaliteet väga palju. Enne vanemate süüdistamist tuleks vaadata oma käitumist," laiendas Bergeni Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi doktorant.

Kui uneprobleemid ka seepeale ei kao, võib uuringu tulemuste valguses uneprobleemidega inimsed siiski veidi kergemalt hingata. Geenide vastu veel ei saa. Vähemalt ei pruugi olla tegu märgiga mõnest tõsisemast tervisehädast.

Unehäireid on seostatud pärilikkusega varemgi. Hinnanguliselt saab kanda geenivariatsioonide arvele kanda nende avaldumisega seotud riskist umbes 20–30 protsenti. Seejuures on olulised paljud geenid, kuigi nende üksikmõju on väike. Varasemalt on keskendutud aga eeskätt une pikkusele ja unetusele ning kaksikute võrdlemisele. Jõgi ja ta kolleegide töös vaadati laiemat unehäirete spektrit ning nende esinemisest põlvkondade lõikes.

Alusandmed pärinesid varem läbiviidud uuringutest RHINE ja RHINESSA, milles osales ligi 6000 Põhjamaades, sh Eestis elavat inimest. Vanemad olid nende läbiviimise ajal keskmiselt 54-aastased, järeltulijad paarkümmend aastat nooremad. Lisaks unekvaliteedile uuriti vastanutelt uuringute käigus muu hulgas hingamisprobleemide, astma ja allergiate esinemise kohta. "Une- ja hingamisteede uuringud käivad sageli koos, sest astmasümptomid võivad esineda sageli ka une ajal," selgitas Jõgi.

Jälgi pärilikkuse mõjust nähti nii unetuse, uinumisraskuste, une säilitamise, norskamise, kui ka päevase unisuse puhul. Eriti tugev oli seos geneetilise tausta ja päevas vähem kui kuus tundi magamise vahel. Võrreldes rohkem magavate vanematega magasid lühikese unega vanemate lapsed alla kuue tunni 2,5 korda sagedamini. Kokku tegid seda nooremast põlvkonnast vaid kuus protsenti. Vanemate seas kasvas nende osakaal kaheksa protsendini.

Jõgi märkis, et teiste sümptomite või haiguste puudumisel ei pruugi olla see nende jaoks probleem. "Alla kuue tunni magamine pole ilmtingimata kahjulik. Seda on aga hea teadvustada, sest lühema unega inimestel võb tekkida pidevalt soovitatust vähem magamise tõttu ärevus," viitas doktorant. Tervisehädasid võib tekitada ka pikajaline stress.

Töörühm loodab, et uuringust saavad eeskätt kasu lõigata uneprobleemide taga olevaid alusmehhanisme uurivad teadlased. Teadlased on ka uurinud varem osade uuringus osalejate genoomi ja epigenoomi.

"Lõppkokkuvõttes võiksime jõuda sellega mehhanismideni, miks tekivad unehäired ja teised sellega seotud haigused, nagu madalatasemeline põletik või diabeet. Hea uni on kõikide asjade alus. Kehva kvaliteediga uni võib olla paljude haiguste esmane sümptom või algne põhjus," ütles Jõgi.

RHINE-i ja RHINESSA uuringu põhjal on unehäired Euroopas laialt levinud. Sõltuvalt sümptomist kaebas nende üle 10–20 protsenti küsitletutest. "See sõltub vanusest, kuid keskmiselt kannatab mingisuguse uneprobleemi all kolmandik inimestest. Kuna me kõik magame, annab see kokku päris suure hulga," tõdes doktorant.

Uuring ilmus ajakirjas Sleep Medicine.