Maailmas tervikuna, eeskätt troopika ja lähistroopika riikides on inimese ümaruss üks edukamaid parasiite. Hinnanguliselt nakatub sellega igal aastal ligikaudu miljard inimest.

"Rikastes riikides on veevärk olemas pea igas majapidamises ja Ascaris'e nakkustsükkel arvatakse olevat seetõttu peatatud. Nimelt peavad solkme munad veetma nädalaid pinnases, et muutuda nakkusvõimeliseks ja sattuma sealt mingit teed pidi inimese suhu," sõnas Nils Oskar Jõgi, uurimuse juhtivautor Bergeni Ülikooli kliinilise meditsiini instituudist.

Viimastel aastatel ilmunud teadustööd on aga viidanud, et parasiit pole Euroopast kuhugi kadunud. Näiteks leiti solkme mune enamikest Poola reoveepuhastitest võetud proovidest. Veres leiduvate antikehade põhjal on puutunud sellega elu jooksul kokku ka suur osa hollandlastest ja norrakatest. Värskele uurimusele vundamenti ladudes selgus, et viiest vaatluse alla võetud ussnugilisest olid Norra uurimisalused puutunud kokku kõiga sagedamini just Ascaris'ega.

Varasemast on ka teada, et parasiit võib kahjustada hingamiselundkonda. Uues töös uuris Jõgi koos oma kolleegidega 671 Eesti, Norra ja Taani uurimisaluse näitel, kui paljud on solkmega kokku puutunud ning kas nakkus jättis nende hingamiselundkonnale püsivama jälje.

Töörühm leidis, et Ascaris hakkab eeskätt meeste tervisele. Keskmiselt vähendas see nende kopsumahtu 250 milliliitri jagu. "Madalam kopsumaht meeste seas oli võrreldav oma suuruselt aktiivse suitsetamisega. Kuna uuring ei keskendunud suitsetamise ja kopsumahu vahelistele seostele, siis täpseid paralleele, mitme pakk-aastaga on võrdne solkmega kokku puutumisega, me siiski tõmmata ei saa," sõnas Jõgi.

Ühtlasi seostus kokkupuude Ascaris'ega ligi kuus korda kõrgema riskiga haigestuda astmasse.

Jõgi uuris kolleegidega sedagi, kuidas mõjutas nakkus uuritavate DNA metülatsiooni. Pärilikkusainele metüülrühmade lisamine mõjutab geenide avaldumist. Teadlastele jäid silma neli geeni: neist ühte on seostatud eelnevalt hingamisteede kokkutõmbamisega, kahte astma tekkimise riskiga ja ühte ümarussi nakkusega.

Üllatuslikult võis näha taas meeste ja naiste vahel selget vahet. Kui meeste DNA-d uurides nähti märke metülatatsioonist 23 piirkonnas, siis naiste puhul vaid kolmes kohas.

"Tihtipeale ei pöörata uuringutes soolistele erinevustele palju tähelepanu, kuid meeste ja naise immuunreaktsioonid on väga erinevad," sõnas Jõgi. Sarnaste uuringute tegemine riikides, kus on parasiit laialt levinud, võiks anda aimu, kas nähtud sooline lõhe iseloomustab vaid Põhjala riike või on tegu millegi universaalsemaga.

Senikaua võib vahe põhjuste üle vaid spekuleerida. Jõe sõnul võib olla oma roll näiteks naissuguhormoonidel. "Östrogeenid on olulised ka kudede parandusmehhanismides, mis võib pakkuda naistele paremat kaitset usside põhjustatud koekahjustustest," märkis Jõgi.

Vähemalt võib oletada seda loomkatsete põhjal. Ümarussiga N. brasiliensis nakatatud hiirtel tekkisid kopsudes fibrootilised muutused, elastne kude sidekoestus ja ei taastunud. Naistel võivad östrogeenid pakkuda kaitset just selliste muutuste vastu.

Nähtamatu oht

Kokku oli Eesti uurimisalustest elu jooksul selgelt Ascaris'ega nakatunud seitse protsenti ning 11 protsenti Norra ja Taani uuritavatest. Nils Oskar Jõgi sõnul pole teada, millal ja kus inimeste tee sellega ristus. Ühe võimalusena võib näha reise arengumaadesse.

Kuigi kliinilises töös puutuvad Põhja-Euroopa arstid solkmega kokku võrdlemisi harva, võib olla see vaid jäämäe tipp. "Keegi teda ei otsi ka, kuna enamus nakatumisi on asümptomaatilised ja praktikas kasutatavaid seroloogilise teste turul ei ole või on nende kvaliteet kaheldav," lisas doktor.

Ascaris ei pruugi olla ainus parasiit, millele on tööstusriikides seni läbi sõrmede vaadatud. "Ma usun, et kes otsib, see leiab. Loomapidamine muutub maailmas ja ka Eestis üha populaarsemaks, seega usun, et zoonoosid võivad varsti üllatusi tuua. Näiteks koerte ja kasside ümaruss Toxocara kohta on kogutud üsna vähe andmeid. Nende munad võivad aga linna rohealadel ja parkides olla nakatumisvõimelised aastaid," märkis Jõgi.

Sarnaselt oleks vaja Ascaris'e puhul rohkem infot, millised on nakatumise pikaajalised tagajärjed. "Meie uuring aitab kaasa ka paremate diagnostikameetmete arendamisele ning võiks juhtida arstide tähelepanu ussnugiliste diagnostikas ka igapäevaselt, et need ei ununeks," sõnas doktor.

Järgnevate uuringute käigus plaanivad teadlased uurida, kas nähtud muutused metülatsioonis on püsivad. Lisaks tasub töörühma uurida, kas vanemate nakatumine enne laste sündi võivad põhjustada DNA metülatsiooni muutusi nende lastel. Viimane poleks eriskummaline. Näiteks võib kahjustada rasedate naiste kokkupuude kassiparasiidiga Toxoplasma gondii loote arengut. Ebaõnne korral võib piisata nakatumiseks vaid kassi liivakasti koristamisest.

"Parasiitide hulgast tuleb aga meeles pidada, et kliima soojenemise tõttu võib siia tulla ka uusi tegelasi. Näiteks veel hiljuti peeti skistosomiaasi troopiliseks nakkuseks ja Euroopas teda ei leitud. Alates 2013. aastast on skistosomiaas paikne näiteks Corsica saarel," lisas Jõgi.

Uurimus ilmus ajakirjas The Journal of Allergy and Clinical Immunology.