Sellele, kust allergia alguse saab ja miks see on viimasel ajal nii levinud, pole aga suutnud maailmas veel ükski teadlane ammendavalt vastata.

Üks populaarsemaid hüpoteese on, et allergia laiaulatuslik levik tuleb sellest, et inimesed puutuvad üha enam kokku kemikaalidega ning üha vähem erisuguste mikroobide ja bakteritega. Peale selle on viimastel aastakümnetel toimunud palju teisigi muutusi ning allergiasse ja astmasse haigestumise sagenemise põhjustest ei ole tekkinud ühest arusaama.

Nüüd on aga rühm Bergeni ülikooli teadlasi avastanud, et allergia- ja astmariski mõjutavad ussnugilised ehk parasiitussid (ka solkmed).

Uuringu autorite seas on kaks Tartu ülikooli lõpetanud arsti – dr Nils Oskar Jõgi ja dr Silver-Peeter Siiak.

“Kuna arenevates riikides on allergiat vähem ning kokkupuude parasiitidega suurem kui arenenud riikides, siis eeldasime, et sooleussid võivad allergia puhul mõjuda kaitsvalt. Tulemusi analüüsides avastasime aga vastupidise olukorra,” rääkis Nils Oskar Jõgi, Norras kahe inimpõlvkonna sooleparasiite ja allergiat käsitlenud uuringu juht. Uuriti vanemaid, kes olid sündinud vahemikus 1945–1972, ja nende järeltulijaid sünniaastaga 1969–2003.

Teadlased näitasid, et nooremal põlvkonnal, kelle veri reetis kokkupuudet enamasti kassidelt ja koertelt pärit parasiitidega (Toxocara), oli neli korda suurem risk allergia või astma kujunemiseks kui teistel.

Uuringu kaasautori, Bergeni ülikooli professori Cecilie Svanese sõnul nimetatakse tavaliselt juba 50% ületavat riski suureks riskiks, aga selles uuringus selgus lausa 400% suurem risk.

Teadlasi üllatas juba see, et loomade sooleparasiidid mõjutavad inimeste allergiasse ja astmasse haigestumise riski. Ent tulemused teeb veel huvitavamaks asjaolu, et nende sooleparasiitidega kokkupuutumine näib suurendavat noorema põlvkonna haigestumise riski, aga mitte vanemate oma. Miks see nii on, jääb teadlastele praegu arusaamatuks. Kui see ühel päeval selgeks saab, võivad nad leida vastuse ka küsimusele, miks on allergia just paaril viimasel aastakümnel heaoluühiskonnas muutunud nii levinuks.

Nils Oskar Jõe sõnul üllatas teadusrühma ka see, kui palju Norra elanikke on sooleparasiitidega kokku puutunud. Tema juhitud uuring näitas, et loomset päritolu sooleparasiitide antikehasid leidus ligi 30% Norra elanike vereseerumis.

“Leidsime, et kokkupuude on tõesti sage: vanemal põlvkonnal 29% ja nooremal 10%. Noorematel on see seotud suurenenud allergiariskiga, kuid nende vanematel ei ole.”

Koerasolkme Toxocara canis munad. Autor: Wikimedia Commons

Bergeni ülikooli doktorant Jõgi kinnitas, et nende uuringust tuli välja, et kokkupuude loomset päritolu parasiitidega võib olla allergiliste haiguste tekke ja väljendumise tähtis riskitegur.

“Meie uuringus juhitakse tähelepanu ka sellele, et eri põlvkondadel võivad olla allergia tekkel erinevad riskitegurid. Kui suudaksime mõista, miks see nii on ja millistest mehhanismidest see erinevus tuleneb, leiaksime ehk kadunud pusletüki selles osas, miks esineb allergilisi haigusi järjest rohkem.”

Edasi oleks võimalik teadmisi rakendada juba tõhusamaks allergiaraviks või koguni ennetamiseks.

Uuringu tulemused avaldas ka maineks meditsiiniajakiri Clinical & Experimental Allergy.

See oli osa rahvusvahelisest RHINESSA uuringust, mis on pühendatud kopsutervise uurimisele terve elu jooksul ja läbi põlvkondade. RHINESSA lühend tuleneb uuringu inglise keelsest nimest, mis tähendab eesti keeles hingamisteede tervise uuringut Põhjamaades, Šveitsis, Hispaanias ja Austraalias​​​​​​​​​. Ka Tartus asub üks uuringukeskus, mis kaasatakse analüüsi juba järgmises etapis.