Miks on vaja toita mikroorganisme meie kõhus? ({{commentsTotal}})

TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteadur Kaarel Adamberg näitab inimese jämesoolt imiteerivat süsteemi ehk fermenterit, milles simuleeritakse kontrollitud tingimustel ja hapnikuvabas keskkonnas soolebakterite kasvu kiudaine
TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteadur Kaarel Adamberg näitab inimese jämesoolt imiteerivat süsteemi ehk fermenterit, milles simuleeritakse kontrollitud tingimustel ja hapnikuvabas keskkonnas soolebakterite kasvu kiudaine Autor/allikas: Arno Mikkor/Horisont

Tallinna tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi laboris uuritakse, kuidas on omavahel seotud kiudaineterikas toit, jämesoolebakterid ja inimese tervis. Ütlemine, et see, kes sa oled, sõltub paljuski sellest, mida sööd, peab täiesti paika!

Instituudi vanemteadurid Kaarel ja Signe Adamberg märgivad märtsi-aprilli Horisondis, et inimese kui omamoodi superorganismi teise genoomi moodustab mikrobioota – kõikvõimalike meie kehas ja nahal elavate triljonite mikroorganismide (valdavalt bakterite) kooslus.

Kui meie enda genoomi on raske muuta, siis soolemikrobioomi on võimalik elustiili, sealhulgas toitumisega, igapäevaselt mõjutada. Seejuures on määrava tähtsusega, millised toitained jõuavad jämesoolde, kus elab üle 95% kogu organismi mikroorganismide populatsioonist. Jämesoolde jõudvate toitainete lagundamisega inimese enda ensüümid hakkama ei saa, mistõttu ei imendu need ka peensooles. Ainsad, kelle „hammas“ neile peale hakkab, ongi soolestikumikroobid.

Põhilise osa mikrobiootale hädavajalikest toitainetest moodustavad aga erinevad kiudained. „Kui me sööme, siis toidame ka oma soolestikus elavaid miljardeid baktereid. Teades toidu koostist ja hulka ning soolemikrobioota koostist, saame ennustada, kuidas mõjutab seedetrakti mikroobide kooslust, aktiivsust ja energeetikat meie toit,“ räägib Adamberg.

„Kui bakterid lagundavad kiudaineid ja toodavad neist erinevaid happeid, siis selle protsessi tulemusel saab inimene vastu energiat – näiteks soolestiku pindu katvad epiteelrakud saavad kuni 70% vajalikust energiast bakterite toodetud hapetest. Aktiivsed soolerakud toodavad omakorda mikrobiootale kasulikke toitaineid, millest sõltub, kui palju me energiat saame või bakterite poolt toodetud vitamiine omastame.“

Pikaajalise suhkru- ning rasvarikastest, rafineeritud, paljutöödeldud ja kauasäilivatest toiduainetest koosneva kiudainevaese dieediga kaasnevat mikrobioota „näljutamist“ võib vähese liikumise, muutunud elukeskkonna ja massilise ravimite kasutamise kõrval pidada üheks põhjuseks, miks moodsas ühiskonnas kasvab elustiilihaiguste nagu allergiad, diabeet ja astma esinemissagedus.

„Kiudainevaesest toidust imendub suurem osa toitaineid juba peensooles. Jämesoolebakterid jäävad seetõttu „nälga“ ja hakkavad sööma inimest ennast ehk siis soolestiku sisepinda katvat kaitsvat limakihti. Halvimal juhul võivad selle tulemusel soolestikus tekkida haavandid või raskekujulised põletikud,“ nendib Adamberg. „Kui menüü sisaldab ka kiudainerikkaid toiduaineid – täisteraviljatoite, seemneid, kaun-, köögi- ja puuvilju – jõuab märkimisväärne hulk toidust ka jämesoolde.“

Mida mitmekesisem on inimese soolebakterite kooslus, seda suurem on tõenäosus olla tervem ja tugevam. Uuringud on näidanud, et kiudainevaest toitu süües bakterite mitmekesisus väheneb ja see ei taastu, kui kiudainerikast toitu süüa tagantjärele.

Artiklit "Miks on vaja toita mikroorganisme meie kõhus?" saab lugeda täismahus ajakirjas Horisont.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: