''Isiklikult tegin enne uuringut panuse, et suudame selgitada selle käigus läänemaailmas nähtavast muutlikkusest seletada ära umbes 60 protsenti. Nii on tiba aukartustäratav, et vaatamata kogutud andmete hulgale ja nende detailsusele saame tuvastatud teguritega sellest ära kirjeldada vaid umbes seitse protsenti. Seda on ääretult vähe,'' nentis Jeroen Raes maailma ühe suurima inimeste mikrobioomi käsitlenud uuringu põhiautor ERR Novaatorile antud intervjuus.

Töö järeldused põhinevad 1036 Belgia põhjaosas, Flandrias ja 1100 Hollandis Gröningeni linnas elava inimese väljaheidete uurimisel. Kokku suutis Rega instituudis töötav Raes tuvastada kolleegidega 69 bakterikooslust mõjutavat tegurit. Kuna inimese sisemuses elavad mikroorganismid avaldavad mõju inimeste tervislikule seisundile ja kaudselt isegi käitumisele, võiks uuringul olla ka kliinilisi rakendusi.

Laias laastus võib mikrofloorat mõjutavad tegurid jagada Raesi sõnul kolme kategooriasse – ravimid ning toitumis- ja nn roojamisharjumused. ''Mitmeid sisalduvaid tegureid võiks pidada enesestmõistetavaks, kuid vaevalt suutis keegi ette kujutada, et need on sedavõrd tähtsad. Väljaheite konsistents on selgelt esikohal. Samas pole sellega seni arvestatud varasemates kliinilistes uuringutes, mille eesmärgiks on olnud mikrobioomil põhineva diagnostikavahendite loomine,'' märkis Raes.

Sama loomulikuna võivad tunduda antibiootikumide ja lahtistite jms kasutamine. ''Ent kes oleks osanud oodata, et märgatav mõju on ka allergiarohtudel, hormonaalsetel rasestumisvastastel vahenditel ja põletikuvastastel rohtudel?'' laiutas mikrobioloog käsi. Seejuures rõhutas ta, et arstimite kasutamise ja mikrobioomi eripärade vahel välja tulnud seoseid ei saa nimetada veel põhjuslikeks.

Toidusedeli puhul paistsid selgelt välja mikroorganismidele rikkalikku toidulauda pakkuvad kiudainerikkad toidugruppide mõju. Ent üllatusi tuli ette ka seal. ''Natukene naljakas on, et belgia kohordis võid näha, kuidas oma roll on ka õlle-, veini- ja isegi šokolaadieelistustel. Peame tunnistama, et teaduslikus mõttes pole meil hetkel sellele väga head seletust. Ent just taoliste veidrate seoste ilmsiks tulek ongi taoliste uuringute võlu,'' sõnas Raes.

Samas ei tõusnud uurimuses pinnale näiteks keisrilõike või imikute rinnaga söötmise asemel lutipudeli kasutamise mõju, mida on peetud oluliseks mitmes eelnevas mikrobioomi käsitlevas töös. Kuigi tõdemus võtab mikrobioloogi kukalt kratsima, oletab ta, et mõlema teguri olulisus lahtub inimeste vananedes

Teise, Hollandi põhjaosas elavaid inimesi hõlmanud suuruuringu käigus suudeti tuvastada 60 toidusedeli eripärast ja vähemalt 19 ravimite kasutamisest lähtuvat mikrobioomi liigilist koosseisu mõjutavat tegurit. Kokku on võimalik nendega Gröningeni ülikooli geneetiku Cisca Wijmenga töörühma hinnangul selgitada nähtavatest variatsioonidest 18,7 protsenti. Uurimust Raesi ja tema kolleegidega omaga võrreldes võib näha faktorites suurt kattuvust, mis on julgustav märk.

''Mida see kõik aga kombineeritult tähendab, seda on juba raskem öelda. Meil pole ühest arusaama, milline nn terve mikrobioom välja näeb. Kuigi üldiselt arvatakse, et liigiliselt mitmekesisem mikrofloora seostub parema tervisega,'' nentis Wijmenga.

Raes leidis, et siin tuleb välja värskete uuringute teine oluline tahk. Tööd võimaldavad heita pilgu n-ö normaalsele mikrobioomile. ''Seni on tavaliselt keskendutud erinevaid haigusi põdevate inimeste mikrofloorale. Ent kui tahad selle poolt põhjustatud või sellest lähtuvatest haiguslikest seisunditest ülevaadet saada, pead esmalt teadma, mida üleüldse normaalseks pidada võib,'' sõnas mikrobioloog. Saadud läbilõige on tuleviku kliiniliste rakenduste peale mõeldes aga alles algus.

Raes üritas belgia, hollandi ja veel mitme teise riigi kohordi alusel ka hinnata, kui palju inimesi läheks tarvis läänemaailmas nähtava soolestikus elavate mikrobiaalseste elurikkusest täielikult ülevaate saamiseks. Lihtne vastus on – palju!

''Praeguseks on pildile püütud umbes 600—700 erinevat bakterite perekonda. Bioloogilise mitmekesisuse täielikuks kirjeldamiseks läheks hinnanguliselt tarvis vähemalt 40 000 inimest, mida on praegu tavaliselt uuritavate inimeste arvu arvestades määratu hulk. Kuigi meie töö näol oli tegu maailma suurima omalaadse uuringuga, näitas see meile vaid jäämäe tippu,'' kinnitas mikrobioloog. Valdkonnas toimuvate arengutega arvestades ei pruugi see olla aga püüdmatu unistus. Viimase 5—10 aasta jooksul metagenoomika ja DNA järjestamise vallas toimunud revolutsiooni viljad on hakanud viimaks küpsema.

''On tõsi, et alguses olid kõik põnevil ja valdkonda haibiti kõvasti üles. Kõigil on unistused. Kuid praegu võib reaalselt näha, kuidas analüüsitehnikad muutuvad usaldusväärsemaks ja protokollid standardsemaks. Samal ajal oleme hakanud mõistma, kus piirid jooksevad. See on ainult positiivne, kuna saame hakata liikuma reaalsete kliiniliste rakenduste ja diagnostikavahendite ning uue põlvkonna probiootikumide arendamise suunas,'' mõtiskles Raes. Heaks indikaatoriks on tema sõnul ravimifirmade käitumine ja kasvanud huvi.

Nii Raes kui ka Wijmenga nentisid, et käia on veel pikk tee. Avanev pilt on keerukam kui kunagi varem, mida võis teaduse olemust arvestades ka eeldada. Sõelale jäänud tegurite mõju üksikuna on imeväike ja võrreldav näiteks ühest või teisest geenialleelist lähtuva kasvanud haigusriskiga. Seega mängivad täpse liigilise koosseisu puhul tõenäoliselt rolli ka mitmed tegurid peale selle, kui tihti näiteks inimene end ikkagi tualetis kergendab ja mida hommikusöögiks sööb.

''Minu enda oletus on, et mikrobioomi mõjutavad ka süsteemisisesed tegurid ehk kuidas erinevad bakteriliigid üksteisega koostööd teevad ja konkureerivad ning kellel parasjagu teiste ees eelis on. Rolli võib mängida ka asutaja efekt ja isegi juhus. Looduses toimuvad protsessid pole täielikult ette määratud ehk õnnel on alati veidi ruumi... Ja inimeste enda geenide mõju mikrobioomile pole peaaegu üldse uuritud,'' spekuleeris Raes.

Viimaks on tuleviku seisukohalt tähtis longituuduuringute abil uurida, kuidas soolestiku mikroobide liigiline koosseis ajas muutub. ''Oleme ausad, kui ma praegu sinu sooltes elavat bakterikooslust vaataksin, siis oleks mul väga raske aasta pärast uute proovide ees seistes ennustada, milline just sinu oma on,'' lisas mikrobioloog.

Uurimused ilmusid ajakirjas Science.