Happelisem jämesool aitab bakteritel tervist turgutada

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Õun. Autor/allikas: Joshua Rao/Unsplash

Jämesoole happeline keskkond soodustab õunapektiinist võihappe tootmist, mis aitab omakorda varustada energiaga soolestikku katvat epiteelkude, leiavad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.

Pektiin on kiudaine, mida leidub õuntes, aga ka mitmetes teistes puu- ja köögiviljades ning marjades. Muu hulgas kasutatakse seda näiteks tarretiste ja kummikommide valmistamisel. Inimeste seedeensüümid pektiini aga lagundada ei suuda. Küll suudavad seda teha jämesooles elavad bakterid. Varasemalt on teadlased näidanud, et kiudainerikaste, sh rohkelt pektiini sisaldavate toiduainete tarbimisel toodavad jämesoole bakterid rohkem inimestele kasulikke aineid.

Hiljuti ajakirjas EMS Microbiology Letters ilmunud töös näitasid Tehnikaülikooli uurijad eesotsas Grete Rabaga, et soolebakterite koosluse ehk mikrobioota liigiline koosseisu määrab seedetrakti happelisus. pH tase sõltub omakorda suuresti toidulaua eripäradest ja toitumisest.

Laborikatsetes selgus, et happelisemad tingimused ehk alla 6,5 jääva pH tase soodustas võihapet tootvate bakterite, Faecalibacterium prausnitzii ja Coprococcus comes, kasvu. Muu hulgas varustab võihape toitainete ja energiaga soolestikku katvat epiteelkude. Nõnda aitab see kaitsta organismi põletike ja nakkuste eest.

Happelist keskkonda ei eelista siiski kõik bakterid. Teadlased leidsid, et aluselistel tingimustel sarnanes mikrobioota enam haiguslike seisunditega. Rohkem leidus valku lagundavaid baktereid, millega kaasnes ka potentsiaalselt kahjulike ühendite, nagu isobutüraadi ja isovaleraadi, suurem tootmine. Mõned bakterid olid samas head kohastujad ja nende kasvu happesus märkimisväärselt ei mõjutanud.

Olulisena nägid artikli autorid happelisest-aluselisest keskkonnast sõltuvaid muutusi mutsiini lagundavate bakterite dünaamikas. Mutsiin on soolestikku katva limakihi põhiline komponent, mille ülesanne on moodustada kaitsebarjäär organismi ja soole sisu vahele. Kaitsefunktsiooni tagamiseks on oluline, et mutsiini lagundavate bakterite arvukus oleks kontrollitud.

Lisaks happesuse mõjule uurisid teadlased bakterikoosluse muutusi kahel erineval läbivoolukiirusel. Neist üks simuleeris soolestiku kiiret läbikäiku ning teine aeglast. Nn kiire läbivool soodustas võihappe-tootjate kasvu. Aeglasel kiirusel suurenes metaani tootvate liikide osakaal, mis on iseloomulik näiteks jämesoole kasvajate puhul. Taaskord aitab läbivoolukiirust reguleerida kiudainete tarbimine.

Laiemas plaanis kinnitas Grete Raba, Signe Adambergi ja Kaarel Adambergi uuring seedetrakti pH tähtsust soolekoosluse kasvu reguleerijana. Saadud teadmistest on kasu nii toitumise seisukohast kui ka laboriuuringutes ja diagnostikas, kus kiire ja odav väljaheiteproovi happesuse määramine annaks esmast infot sooletervise kohta. Pektiini sisaldavad marjad, puu- ja köögiviljad on olulised soolebakteritele ja läbi selle tervisele.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: