Toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskus analüüsis koostöös tervise arengu instituudi ja Tallinna Tehnikaülikooli mikrobioomika uurimisrühma teadlastega analüüsisid eestlaste tavapärases toidus olevate kiudainete seoseid kehamassi indeksi, vere lipiidide sisalduse ja fekaalse mikrobiootaga. Kokku osales uuringus 59 vabatahtlikku.

Osalejad vastasid toitumise sagedusküsimustikule ja täitsid analüüsidele eelnevatel päevadel toidupäevikut. Uuring toimus kahe kuu jooksul, kusjuures proove koguti uuringu alguses ja lõpus. "Seadsime eesmärgiks kaardistada detailsemalt eestlaste toitumisharjumused, fookusega kiudainete tarbimisele," selgitas uuringut eest vedanud Kaarel Adamberg, Tallinna Tehnikaülikooli toidutehnoloogia osakonna vanemteadur.

Võrreldes seniste toitumisuuringutega jagati olulise uuendusena seekord kiudained seitsmesse kategooriasse, et iseloomustada kiudainete tarbimise mitmekesisust. Kategoriseerimisel võeti aluseks kiudainete keemiline koostis, mille lagundamiseks on vaja sarnaseid ensüüme. Näiteks fruktoosi sisaldavad kiudained grupeeriti ühte kategooriasse, arabinoosi ja ksüloosi sisaldavad kiudained teise kategooriasse jne. Lisaks analüüsiti toidupäevikute alusel ka teiste toitainete sisaldusi päevamenüüdes.

"Meie tulemused kinnitasid varasema TAI sagedusküsimustiku põhjal läbi viidud uuringu tulemusi, et eesti inimeste toit on kiudainete poolest vaesem kui toitumissoovituste järgi olema peaks," tõdes Adamberg. Toitumissoovituste järgi peaksid sööma inimesed kiudaineid vähemalt 25–35 grammi päevas ehk vähemalt 13 grammi 1000 kcal toiduenergia kohta.

Kiudainete üldhulga alusel grupeeriti uuringus osalenud inimesed kõrge ja madala kiudaine saajateks, vastavalt kas üle 30 grammi või alla 19 grammi päevas. Loodud rühmade vahel nähti mitmeid erinevusi. Eelkõige joonistus välja, et kõrge kiudaine tarbijate rühma keskmine kehamassiindeks oli madalam kui neil, kelle toit sisaldas vähe kiudaineid.

Kiudainerikka toitumise korral olid peamisteks kiudainete allikateks arabinoksülaani sisaldavad täisteraviljad, näiteks rukis ja täisteranisu. Samuti leidis nende toidulaualt puuvilju, eeskätt õunu ning beeta-glükaani sisaldav kaer ning pektiini ja tselluloosi sisaldavaid köögivilju nagu porgandeid ja kapsast. Sellega kooskõlas leiti kõrge kiudainega toitu söövate inimeste soolekooslustes rohkelt baktereid liikidest Roseburia, Bacteroides xylanisolvens ja Oxalobacter formigenes.

Vastupidiselt oli madala kiudaine tarbijate rühmas tunduvalt kõrgem rafineeritud teraviljatoodete nagu saia, lihatoodete ja maiustuste tarbimine. Saiapõhine menüü sisaldab kiudainetest proportsionaalselt rohkem fruktaane, millele viitab ka antud uuringugrupile iseloomulik soolebakterite kooslus, kus domineerivad Collinsella, Coprococcus ja Dorea suurem osakaal. Neid baktereid on ka teiste poolt läbi viidud uuringute andmetel seostatud ülekaaluga ning oletatakse, et nad võivad olla seotud põletikuliste protsesside aktiveerimisega seedetraktis.

"Uuringu alusel saab väita, et toitumisharjumused on tihedalt seotud meie jämesoole bakterikoosluste ning tervisenäitajatega ning õiget toiduvalikut võiks enam kasutada tervise toetamiseks läbi soolekoosluse tervendamise", kinnitas Kaarel Adamberg. Näiteks võiks eelistada kiudainerikast toidusedelit.

Uuringus ilmus ajakirjas Journal of Food Sciences and Nutrition.