"Võrreldes eelnevaga räägime täpsemalt lahti taimetoitluse erinevad vormid ja et taimetoitlust ei võrdsustataks veganlusega. Tegu ei ole otseselt toitumissoovitustega, vaid pigem juhistega, mis aitavad taimetoitluse valinud inimestel teha teadlikumaid valikuid taimetoidu erivormide puhul," selgitas TAI toitumise ja liikumise valdkonna juhi Haidi Kanamäe.

Taimetoitluse rubriigist leiab ülevaate nii taimetoitlusest üldisemalt kui ja selle erinevatest vormidest, samuti toitainetest, millele taimetoitluse puhul enim tähelepanu pöörata.

Seitset sorti taimetoitlust

Taimetoitluse vormide vahe seisneb selles, mida keegi on loomsetest toodetest oma toidusedelist välja jätnud või mida tarbib. Näiteks piima-muna-taimetoitlased ehk lakto-ovovegetaarlased söövad loomsetest toodetest nii piimatooteid kui ka mune. Leidub leebemaidki taimetoitluse vorme, kus välja on jäetud näiteks ainult punane liha. Veganlus on aga taimetoitluse vorm, kus ei tarbita üldse loomseid tooteid.

Kuna taimetoitluse vormid on väga erinevad, siis sõltuvad võimalikud terviseriskid sellest, milliseid asendusi on vaja toitainete saamiseks teha ja kas seda tehakse.

Olenevalt sellest, millise taimetoitluse vormiga on tegu, on oluline pöörata tähelepanu sellele, et neid toitaineid, mille allikateks olid menüüst välja jäetud  toidud, saadaks piisavas koguses taimsest toidust, rikastatud toidust või võetaks toidulisandina. Üks probleemsemaid on B12 -vitamiin, mida taimne toit ei sisalda ning tuleb juurde võtta toidulisandina, aga ka D-vitamiin. Samuti on rohkem tähelepanu vaja pöörata näiteks raua, kaltsiumi, seleeni, joodi ja oomega-3-rasvhapete piisavale saamisele.

Seetõttu tuleb menüü koostamisel lähtuda põhimõttest, et söödaks erinevaid toite kõikidest taimset päritolu toitude gruppidest.

Lehel toodud teave on heaks abimaterjaliks nii neile, kes peavad taimetoitlusega seotud nõu andma kui ka neile, kes ise soovivad taimetoitluse kohta rohkem teada.

Materjal on mõeldud eeskätt juhisena, mis aitab taimetoidu erinevate vormide puhul toitumist paremini kavandada ning vähendada võimalikke terviseriske. Tähelepanu on pööratud eelkõige neile toitainetele, mille saadavust tuleks eriti silmas pidada. Juhised ei ole suunatud otseselt lastele, kuid nii üldised põhimõtted kui ka enim tähelepanu vajavate toitainete osa on asjakohased ka lastele ja noortele.