Uuring: õpilased vajavad koolis rohkem taimset toiduvalikut ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Uuringust selgus, et alla 15 protsendi õpilastest järgis Vahemere maade toitumist.
Uuringust selgus, et alla 15 protsendi õpilastest järgis Vahemere maade toitumist. Autor/allikas: Edgar Castrejon/Unsplash

Tartu Ülikooli teadlased uurisid Tartu linna koolinoorte toitumist, kehalisi võimeid ja kehakoostist. Saadud tulemuste põhjal soovitavad nad koolidel pakkuda mitmekülgset, sealhulgas mitmekesise puu- ja juurviljavalikuga menüüd, õpetada noori mõistma kehaliste võimete ja tervise seoseid ning panna neid end selles vallas teadlikult arendama.

Kehalised võimed ja kehakoostis on seotud otseselt inimese tervisega. Paremad kehalised võimed aitavad tõhusamalt tulla toime töö ja vaba aja tegevusega, olla terve, seista vastu vaegliikumisest tulenevatele haigustele ja saada hakkama eriolukordadega. Oluline on ka see, millises vahekorras on inimese kehas rasvu ja rasvavaba massi ehk lihaskonda ja luustikku.

Iga päev tuleks liikuda vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega. Viimase viie aasta jooksul tehtud uuringud laste ja noorte kehalise aktiivsuse kohta näitavad, et 80 protsenti Eesti lastest ei liigu piisavalt. Kehaline aktiivsus ja kehaline võimekus on omavahel seotud, mistap võivad suure hulga noorte kehalised võimed olla kehvemad, kui tervise säilitamiseks ja parandamiseks vajalik.

Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi teadlased otsisid probleemile konkreetseid lahendusi. Nad uurisid kokku 413 noorukit kolmest Tartu linna koolist. Uuritavatel 13–16-aastastel noorukitel vaadeldi kehakoostise ja kehaliste võimete seoseid. Ühtlasi vaatlesid teadlased, kuivõrd järgivad noorukid Vahemere maades levinud toitumist.

Uuringu üks autor, Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse didaktika lektor Maret Pihu ütles, et inimeste tervisliku eluviisi uuringutes kombineeritakse tihti liikumisaktiivsuse, kehaliste võimete taseme, une ja toitumise näitajaid. Viimase puhul võetakse aluseks just Vahemere maadele omase toitumise ehk niinimetatud Vahemere dieedi kriteeriumid. Vahemere maade toidusedelis on suurim osakaal taimsel toidul, näiteks juur-, puu- ja kaunviljadel, pähklitel ning täisteratoodetel. Väiksem osakaal on seal jogurtil, juustul, kalal, oliiviõlil ja punasel lihal.

Koostöös kehalise kasvatuse õpetajatega mõõdeti uuringus osalenud koolides noorte kehalisi võimeid ja paluti täita küsimustikke. Kui Eestis on tehtud tervisega seotud kehaliste võimete mõõtmisi peamiselt uuringutes, siis näiteks Soomes on see lisatud liikumisõpetuse riiklikusse ainekavva. Tulemuste juurde käib ka nende seostamine tervisega ja arenguvestlus õpilase, lapsevanema ja kooli tervishoiutöötajaga.

Olulisemad tulemused

Uuringust selgus, et alla 15 protsendi õpilastest järgis Vahemere maade toitumist. Kõigist noortest veidi alla poole tegi seda mõningal määral ja ligi 42 protsenti tegi seda harva. Sama uuring näitas, et Islandi noortest pea neljandik toitus suuresti Vahemere dieedi järgi ja umbes 15 protsenti tegi seda vähe.

Pihu hinnangul on see huvitav võrdlus, kuna Islandi geograafiline asukoht ja traditsioonid ei toeta Vahemere maade toitumist. Siiski on seal Eestiga võrreldes kümnendiku võrra rohkem noorukeid, kes järgivad Vahemere dieeti, ja märgatavalt vähem neid, kes teevad seda madalal tasemel.

"See on kindlasti seotud ka Islandi koolide väga teadliku terviseprogrammiga, mille üks osa on mitmekesine, sh suurt juur- ja puuviljatoitude valikut pakkuv menüü. Islandi koolide jaoks on kehtestatud riiklik tunnustussüsteem, mida rakendatakse, kui nad tagavad korrapäraselt kvaliteetse ja mitmekesise menüü, sealhulgas valikud nii taime- kui ka segatoidulistele õpilastele," kirjeldas Pihu.

Uuringus osalenud õpilaste seas ei erinenud kehamassiindeksi näitajad toitumise põhjal kuigivõrd. Ülekaalulisi oli uuritavate seas 15 protsenti.

Rahvusvaheliste normidega võrreldes näitasid poiste keskmised tulemused madalat tulemust kätejõus, keskmist skoori kiiruses ja vastupidavuses ning kõrget skoori jalgade jõus. Tüdrukute keskmised tulemused olid kõrge skooriga nii vastupidavuses, kiiruses kui ka jalgade jõus ja keskmise tulemusega käte jõus.

Mida teha teisiti?

Uuringu tulemusi arvestades peaks Pihu sõnul mõtlema, kuidas teha noortele kättesaadavaks ja atraktiivseks mitmekesised toitumisviisid, mis põhinevad suures osas taimsel toidul (näiteks puuviljad, juurviljad) ja vähesel määral loomsel toidul. "Oluline on ka puuviljade kättesaadavus kogu koolipäeva jooksul, sealjuures peaks noorele pakkuma erinevaid valikuid," ütles Pihu.

Lisaks on tähtis pöörata kehalises kasvatuses tähelepanu teadlikule kehaliste võimete arendamisele. Sealhulgas tuleks tähtsustada kehaliste võimete seost tervise ja elukvaliteediga, mitte ainult kindla tulemuse sooritamisega.

Tartu koolinoori hõlmanud uuringutulemused avaldati teadusajakirjades Nutrients ja Journal of Environmental Research and Public Health.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: