Uuringu tulemustest selgub, et isegi identsetel kaksikutel, kes on kasvanud sarnases keskkonnas ja kellel on samad geenid, on ühesuguse toitumise korral insuliini, veresuhkru ja kolesterooli näitajates suured erinevused. Kõigest kolmandiku uuringus osalenud identsete kaksikute soolestikust leiti sarnaseid mikroobide liike.

Tulemused viitavad, et inimeste ainevahetuslikud erinevused, mis võivad olla tingitud soolestiku mikroorganismidest, söögikordade ajastatusest, füüsilisest koormusest, on sama olulised kui toidu toiteväärtus. Vanamoodsad ja kõikidele ühtselt sobivaid dieedi juhised on aga liiga lihtsustatud. Personaliseeritud lähenemine toitumises oleks tervisele pikemas perspektiivis kasulikum.

Veel avastati, et toidus olevad kalorid, rasvad, süsivesikud, valgud ja kiudained mõjuvad inimestele erinevalt. Mõne inimese keha tuleb paremini toime süsivesikutega kui rasvadega, kuid osadel võib olukord olla vastupidine.

Vere põletikunäitajad võisid erineda uuringus osalejatel kümnekordselt, seda isegi silmnähtavalt tervetel inimestel. Põletikunäitajate tõus on seotud ebatervisliku reageerimisega rasvale. Uuringu autorid kasutavad mõistet toidupõletik, mis tähendab ebatervislikku ainevahetuslikku mõju, mis tekib pärast söömist. Korduv toidupõletiku esinemine võib põhjustada kõrgemat veresuhkru ja kolesterooli taset. Need omakorda on seotud südamehaigustega, teise taseme diabeedi või rasvumisega.

Uuringu üks autor, Londoni Kuningliku Kolledži geneetilise epidemioloogia professor Tim Spector ütles pressiteate vahendusel, et tulemused näitavad üllatuslikult, et me kõik reageerime erinevalt niisugusele tavalisele asjale nagu toit. "Tõeliselt šokeeriv oli näha, et isegi identsed kaksikud reageerivad nii erinevalt," lisas ta.

Uuringus osales rohkem kui 1100 täiskasvanut, sealhulgas mitmeid kaksikupaare, keda jälgiti pidevalt kahe nädala jooksul, et teada saada, kuidas nad reageerivad eritoitudele.

Teadlased mõõtsid uuringu käigus mitmed toitumisega seotud tervisemarkereid nagu veresuhkru, kolesterooli, insuliini ja põletiku tasemeid, veel ka inimese füüsilist aktiivsust, und ja soolestiku bakterite mitmekesisust. Üksikasjalik analüüs sai võimalikuks tänu kantavale sensoritele. Nii sai ööpäevaringselt jälgida veresuhkrut ja inimese füüsilist aktiivsust. Samuti sai lihtsa sõrmeotsa vereanalüüsi kaudu regulaarselt mõõta osalejate kolesterooli.

Uuringu viisid läbi Londoni Kuningliku Kolledži teadlased, Massachusettsi Üldhaigla, Stanfordi Ülikooli teadlased ja terviseteaduste ettevõtte ZOE. Uuringu tulemustest on kirjutatud ajakirjas Nature Medicine.