Vastuoluline analüüs seab kahtluse alla liharikka dieedi kahjulikkuse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kuigi vaatluslikes uuringutes seostub suures koguses liha söömine mitmete tervisehädadega, ei saa teha autorite sõnul selle põhjale põhjapanevaid järeldusi.
Kuigi vaatluslikes uuringutes seostub suures koguses liha söömine mitmete tervisehädadega, ei saa teha autorite sõnul selle põhjale põhjapanevaid järeldusi. Autor/allikas: Victoria Shes/Unsplash

Ainult tervisele mõeldes pole inimeste toidulauale jõudva liha koguse vähendamiseks erilist põhjust, viitab hea mainega terviseajakirjas ilmunud koondanalüüs. Kriitikute sõnul on tehtavad järeldused ühiskonna jaoks ohtlikult eksitavad ja neid tuleks eirata.

"Leidsime, et seos söödava punase ja töödeldud liha hulga vähendamise ning vähi-, südamehaiguste- ja diabeediriski vahel polnud tähtis või statistiliselt oluline. Kuna pole selge, et liha söömise vähendamine mõjub tervisele kasulikult, ei ole see seda ilmselt väärt. Sellest lähtuvalt andsime nõrkadel alustel seisva soovituse, et enamik inimesi ei peaks liha söömist vähendama," sõnas Bradley Johnston, viis teemakohast meta-analüüsi avaldanud konsortsiumi juht ERR Novaatorile saadetud kommentaaris.

Järelduseni jõudmiseks otsisid teadlased üles kõik teadustööd, mis lahkasid liha söömise vähendamise ning vähi, südame-veresoonkonnahaiguste ja üldsuremuse vahelisi seoseid.

Sõelale jäänud uuringud haarasid kokku enam kui üheksat miljonit inimest. Neist valdav enamik olid vaatluslikud. Taolised uuringud näitavad korrelatsiooni, kuid ei ütle midagi seose põhjuslikkuse kohta. Lõplikus valimis oli vaid üks 50 000 osalejaga uuring, mis kliiniliste katsete abil võimaldas öelda midagi ka põhjuslikkuse kohta.

Kõik tööd kokku võttes leidsid teadlased, et liha vähem söönud inimeste üldsuremus oli väiksem. Samuti haigestusid ning surid nad harvem vähki ja südame-veresoonkonnahaigustesse. Näiteks, nädalas kolme portsjoni võrra vähem liha söönutest suri 11 aasta peale 1000 inimese kohta kümme inimest vähem.

Sellises suurusjärgus vahet pidas aga töörühm alusuuringute kvaliteedi tõttu kaugeleulatuvate järelduste tegemiseks ebapiisavaks. Rohkem liha söövad inimesed olid ka sagedamini valge nahavärviga, abielus, suitsetajad, suurema kehamassiindeksi, madalama haridustaseme ja väiksema füüsilise aktiivsusega ning sõid ühtaegu rohkem rasva ja küllastunud rasva, kuid vähem puuvilju ja kiudaineid.

Teisisõnu on raske öelda, kas suurem suremus ja vähki haigestumine oli tingitud liha söömisest või millestki muust. Uuringute kvaliteedi hindamiseks kasutatava GRADE metodoloogia alusel liigitusid kõik vaatluslikud uuringud kvaliteedilt madalaks või väga madalaks. Siinkohal lähevad teadlaste arvamused lahku.

Harvardi ülikooli T. H. Chani rahvatervise kooli toitumisteadlased rõhutasid, et kasutatud metodoloogia on mõeldud ravimikatsetuste jaoks. "Toidusedeli ja keskkonnategurite mõju ei saa seevastu tavaliselt suurte, pikaajaliste ja juhuslikuste kliiniliste katsetega uurida. Selleks on loodud teised paremini sobivad juhended," selgitas Meir Stampher, epidemioloogia ja toitumisteaduse professor.

Nende alusel oleks saanud liigitada suure osa neist samadest vaatluslikest uuringutest kvaliteedilt keskmisteks. Selle kasuks räägib nendes osalenud inimeste suur arv, samas suunas osutav mõju ja uuringute kestvus.

Samuti oleks see ilmselt muutnud koondanalüüsis tehtud peamist järeldust – vähem liha söövate inimeste üldsuremus on tõenäoliselt 10–12 protsenti väiksem ja võib olla seega kasulik. Uuringute vaatlusliku iseloomu tõttu ei oleks saanud siiski täie kindlusega väita, et suremusriski vähendas alati just lihast loobumine, mitte teised tervislikud eluviisid.

Stampfer märkis, et tegelikult ei saa teha põhjapanevaid järeldusi ka ainsa analüüsi kaasatud kliinilise katse põhjal. Selles ei uuritud mitte vähem liha söömise, vaid vähendatud rasvasisaldusega toidusedeli mõju.

Teisalt ei kaasatud koondanalüüsi 600 inimesega kliinilist katset, milles uuriti vahemerelise dieedi mõju. Punase liha asemel rohkem kala, puu- ja juurvilju söönute seas oli infarkti ja südame-veresoonkonnahaiguste risk 50–70 protsenti väiksem.

"Need puudulikud analüüsid ja soovitused tekitavad tõenäoliselt avalikkuses suurt segadust ja võivad töötada vastu praegustele riiklikele toitumissoovitustele," järeldatakse T. H. Chani rahvatervise kooli avaldatud pressiteates.

Avaliku pöördumise tegi teiste seas ka rahvusvaheline vähiuuringute fond (WCFR). Selles viidatakse, et Johnstoni töörühma tulemused ei erine oluliselt nende enda analüüsist. Seda ei saa öelda nende tõlgendamise kohta.

"Regulaarselt töödeldud liha või suures koguses punase liha söömine kasvatab soolevähiriski. Viidates, et nende tarbimise vähendamiseks pole põhjust, võib suurendada inimeste riski sellesse haigestumiseks ja see õõnestab täiendavalt avalikkuse usaldust toitumisalaste nõuannete suhtes," lisas Nigel Brockton, Ameerika vähiuuringute instituudi asepresident.

Teiste sõnul võiks tekitada analüüsid laiema debati epidemioloogiliste uuringute ja toitumisteaduse olemuse üle. "Teadusringkond peab tunnistama, et erinevalt ravimiuuringutest pole võimalik konkreetsete toitudega kliinilisi katseid teha. Inimeste pikemat aega jälgimine nende haigestumiseni või surmani pole lihtsalt võimalik," leidis Cambridge'i ülikooli epidemioloog Nita Forouhi mittetulundusühingule ScienceMediaCentre antud kommentaaris.

Pikemat aega kestvates katsetes pole võimalik inimesi nende söödava toidu suhtes teadmatuses hoida. Raske on ka konkreetsetest dieedist pidevalt kinni pidamine ja tarvilikeks katseteks rahastuse leidmine.

Tutvu analüüsidega täies mahus. [1, 2, 3, 4, 5

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: